Proovin just täna ennast kokkuvõta, ning teha postitused taganjärele. Esimeseks võtan ma kõige kauem tagasi olnud asja või no sündmuse.
+ Ma ei viitsi väga üle lugeda, mis ma siia kirjutanud olen, kuna olen seda teinud juba pool päeva.
Ning juba pealkirjast on arusaada, et selleks on Santa Marta reis või no puhukus.
See oli sõna otses mõttes, puhkus palmide all, kuna ainult ükspäev oli põhimõtteliselt selline, kus me terve päev ringi jalutasime.
Ma ei näe enam mõttet , et ma hakkan päev päevalt seda postitust kirjutama, kuna see oli tõesti juba väga kaua aega tagasi. Lisan lihtsalt sellevõrra pilte, ning arvan, et see on teile ka parem. Teen üldse kokkuvõtte sellest reisist.
Reis sai alguse 14.detsembril ning hommikuse lennuga, mis oli kella 6.st (vist). Barrnquillas olime umbes kaks tundi hiljem, ning peale seda sõitsime autoga Santa Marta'sse. Korter oli küll natuke Santa Martas't väljas, sellises vaiksemas kohas, ning pikema rannaribaga.
Esimene päev lihtsalt uuristasime Georgiga ümbrust, ning lõunaajal läksime ujuma ka ookeani vette. Õhtul läksime kõik selle seltskonnaga mööda rannaäärt jalutama, ning see tunne kui sa saad jalutada õhtul kuskil kella 8 ajal lihtsalt rannarätik ümber ning bikiinid seljas, kuid sul on ikka palav. Kuna kliima muutus oli suur, siis väsimus oli esimesel päeval suht suur.
selline iguaana oli meil igapäev rõdu kõrval asetseval puul
tavaline nähtus, kus on soojem kliima
meie kortermaja ees olev kuusk
Algas päev päiksepaistega ning hommikusöögiga. Pool päeva võtsime jällegi päikest. Õhtul suundusime Santa Martasse jalutama, ning käisime söömas smuuti ja sandwichi restoranis. Pärast söömist suundusime taksoga Irrotamasse (ei tea kas õigesti kirjutan) tagasi.
Santa Marta linn oli ilus, selline kuurortlinn nagu ikka. Erines täielikult nii Bogotast kui ka Medellinist.
peale lõunasööki me tavaliselt päevitama ei läinud, väid läksime niisama jalutama
pidin ikka selle kuusepuuga pilti tegema..
saatsin musid teile sinna Eestisse
selline oli Santa Marta rand
Georg ma juba vabandan ette, et siin on paar pilti sinust
Santa Martta rand oli pigem selline tööstuslik ning oli palju kaatreid ja muid paadikesi
need kaunistused tekitasid mul pigem, mingi karnevali tunde kui, et oleks jõulud
mingi mehike....
pole olnud ühtegi jõlusid, kui ma oleks soojas ja kleidi väel...
tõeline palmisaare tunne oli
Santa Marta kirik
16.detsember
See päev me olime põhimõtteliselt ainult päikse käes. Õhtu lõpuks suutis Georg täiesti ära põleda ka.
Õhtul käisime greps &wafflites söömas. Tagasi jõudes korterisse otustasime vaadata filmi (pasific rim). See oli hea film kuid minujaoks liiga ulmeline.
möksiga kokku ning pole midagi
sry ei viitsinud sind välja lõigata :)))
ma ei tea miks see pilt ei taha olla keskel
17.detsember
Hommiku poole osa oli nagu ikka söök, rand. Pärast lõunasööki suundusime jälle Georgiga Greps & Wafflitesse jäätist sööma. Pärast jäätist tahtis Georg minna Carullasse (tavaline toidupood, mis igalpool), kuid ta ütles, et tavaliselt ta ei lähe toidupoodi ja ei vaata asju.
Tagasi jõudes, küsiti meilt, et kas me tahame minna Rodaderrose (ei tea kas õigesti jällegi kirjutan). Alguses oli Georg ka nõus tulema, kuid kui ma küsisin uuesti, et kas lähme, siis Georg enam ei viitsinud. Seega Georg jäi korterisse ning mina koos teistega suundusime Rodaderrosse.
See linn oli Irrotamas kõigest 5 minuti kaugusel, kuid erines täiesti, nii Santa Martast kui ka Irrotamast.
Esiteks see linn oli suurem kui Irrotama, seega oli inimesi kaks korda rohkem rannas. Seal jalutades tekkis täiesti Pärnu ranna tunne, kui see on ülerahvastatud.
Sellel reisil olid kaks venda, kes rääkisid põhimõtteliselt ainult
omavahel, ning kui me Georgiga midagi küsisime, siis olid väga
napisõnalised vastused. Kuid see õhtu kui me pitzat söömas käisime,
suutisin ma nendega rohkem rääkida kui kaks sõna.
18.detsember
Sellel päeval oli varasem äratus kui muidu. Muidu ärkasime natuke enne poolt 10, kuid see päev oli lausa ärtus kell 6. Kuna see päev ei näinud ette, et oleksime istunud rannas. Vaid sõitsime Tyrona parki külastama, ning seal olime terve päev. Park ise asus Santa Martast natuke edasi, seega võttis sõit ligi tund. Kella 8 ajal olime pargi juures, ning alustasime ligi 10 tunnist matkamist seal pargis.
Selles pargis oli täielik leviauk, lihtsalt null oli, niiet kui keegi meist oleks ära kadunud, oleks olnud halvasti. Kuid see kas keegi ära kadus jõuan ma natuke hiljem...
Kuna Georg jalutab teistest k.a minust seitse korda kiiremini, siis üppris varsti läksid meie gurppid lahku, vahepeal oli täitsa ihuüksi jalutamas. Kui me jälle teistega kokkusaime, siis küsisin Georgi käest, et miks sa vahepeal teisi ka järgi ei või oodata, ning sellepeale tuli, et yo quiero mas ejercico, kuid minul oli como duble ejercico, kuna ma reaselt jooksin, et talle järele jõuda. Lisaks ei olnud, see selline matkamine nagu rabas, et kõik teed on lauatatud, vaid oli ka sellist mudast ja mitte väga meeldivat.
Me leppisime kokku, et millise rannajuures me järgi teisi ootame, ning tänu sellele, et ma proovisin Georgi sabas püsida suutsime teises rannas oodata. Kuna levi ei olnud, siis me ootasime, kuid neid ei tulnud. Pärast ligi tunniajast ootamist otsustasime, et liigume edasi, kuna natuke edasi jäi järgmine rand kus sai ujuda. Kuid loomulikult ei taha ju kaks poissi mööda korraliku teed jalutada, vaid ikka läbi puu ja põõsaste. + mul ei olnud pikad püksid jalas, ega ka tosse, selle tulemusana olid mul jalad pärast päris katki. Kui jõudsime õigesse kohta, ütlesin ma endale, et enam kunagi ei jaluta ma kiiresti vaid ootan teisi järgi. Ning kui ujuma suunusime soolassesse ookeani vette, kipitasid jalad mul päris kõvasti.
Tagasi jalutasin koos teistega, kuna see Georgi järgi jooksmine polnud just meeldiv. Kuid ma ei ütle midagi halba, kuna Georg on minust ikka kaks korda pikem.
Tagasi korterisse jõudsime 9 läbi (vist). Sõime ja kuna olime suhteliselt väsinud, siis magama suundusime ka üpris vara.
nii lahedad puhkamis kohad olid, kuid need olid sellises kohas kus ujuda ei saanud
siis kui mind üksi jalutama jätta
üks ühine pilt ka siia, kellega ma reisisin
selles ranna osas olid ligi 100 inimest surma saanud, kuna läksid keelatud kohas ujuma
minu jalad pärast seda kui olin Georgi järgi jooksunud juba päris palju, ning kui olin igast muda ning hobuse möksi seest läbi käinud
see väiksem koht oli täiesti magus vesi
Eestis olen lühike siin aga pikk...
üks vendadest
mina ikka oma teise lemmik lippuga pilti
"tugev tüdruk näitab musklit"
tõsiselt hea päev oli
minu emotsioonid peale pikka päeva....
19.detsember
Läksime oma tavapärase rutiiniga edasi, ehk siis päevitamisega ning söömisega.
lõpuks siis kui oli igapäev päevitatud, muutus nägu juba väga imelikuks
ning ei tea mitmes päev see on
20.detsember
Jällegi sama hommiku poolne. Õhtu poole käisme Santa Martas niisama jalutamas jällegi, ning seekord käisime mingit magustoitu söömas. Lisaks ostsime veel suveniire ka natuke. Ning tulime jällegi tagasi korterisse.
21.detsember
Oli reisi viimane päev (teisetel), kuid mitte minul, kuna hostvanemad tulid sinna siia minu Santa Marta reis pikenes natuke.
Samal päeval tulid sinna ka hostema venna pere, ning need päevad olid näis naeru (mitte et mul enne ei oleks olnud), ning igasuguseid jutte, mänge ja söömist.
Santa Martast lahkusime 24.detsembri hommiku poolikul.
Meile tehti head mašaasi ning ägedad patid
Üks päev käisime kaubandus keskuses ning nunnu lehm oli..
toidupoe valik
mina olin jõule nautimas
selline see pats välja nägi...
Ning jõuludest ja uuest aastas teen ühe postituse, kuna muidu veniks see veel pikemaks kui see on.
Hetkeks Chao ning kohtume taas :)))
K.
No comments:
Post a Comment