selline random postitus, millele pole pealkirja....

Kune eile nüüdseks juba üleeile peale väsitavat jooks-jõusaali olin ikka päris kutu, siis polnud tuju ega mingit tahtmist siia midagi kirjutada. Aga teie rõõmuks teen seda täna.
 Hommik oli jälle selline tavapärane. Ülestõustes tahtsin minna vetus ja sinna minnes tegin oma toa ukse lahti ja koristaja seisis ukse ees. Ma lausa ehmusin ära kuna polnud sellega arvestanud, aga olin teadlik, et Lõuna-Ameerikas on see tavapärane, et neil on koristajad. Tegin siis oma tavapärast hommiku rutiini, tõusin ülesse, tegin voodi, pesin hammbaid ja läksin sööma. Emme nüüd pead sa seda kindlasti lugema....hommikusöögiks tegi mulle host-ema MUNA, jah kallis emme ma nüüdsest söön muna ka. Poleks arvanud, et tegelt see nii hea on :D. Edasi läks päev kuidagi nii, et küll oli telekat vaatamas siis jälle natuke arvutis, kuni teised ka koju tulid ja küsisid igasuguseid küsimusi. Nagu neil igapäev juba tavaks on saanud, minult küsida.
Kui noorem host-vend (rafa) koju tuli ta minuga rääkima aga meie pool juttu koosneb naermisest, kuna kumbi ei saa väga üksteisest aru. Tema ingliskeel on väga nõrk ja minu hispaania keel pole ka just veel kõigeparem. Aga ma vähemalt sain sellest aru, et kas ma tahaks temaga minna jooksma ja siis jõusaali. Loomulikult olin ma nõus. Me ei teinud nii nagu Eestis, et paneme jooksuriided selga ja lähme hoovist välja ja hakkme jooksma. Vaid oli ni, et kõigepelt kõndisime staadionile mingi 10 minutit ja siis hakkasime alles jooksma. Ei nuu kui mind juba tänaval vahitakse nagu maailma ime, siis sinna staadionile saabudes, vaadati mind lihsalt suu ammuli isegi üks ei joosknud enam pallile järele :D:D(Liisu tead küll mida ma mõtlen). Igastahes seal staadionil jooksis üks koeraga, aga see koer ei olnud rihmaotsas. Igakord kui me koerast möödusime, jooksis ta meile järgi ja siis juhtus selline asi, et ma vaatasin korra mujale ja koer jooksis ette ja ma kilatasin suht kõvasti :D (that's very awkward moment) ja loomulikult again kõik naersid selle üle. Kui meil joostud sai suundusime jõusaali.Jõusaal oli sama suur kui kimberi oma aga seal oli koos nii see bodycombati värk kui ka spinningud. Jõusaali ukse ees seistes, tulid kõik kohe juurde ja küsisd Rafalt, et kelle sa siis kaasa võtsid. Rafa rääkis siis seda balbal juttu ning siis suundusime jõusaali. See on veel siiani nii naljakas kuidas mulle kõik naeratavad. Eestis sellist tähelepanu igapäev ei saa:D. Kui olime olnud Jõusaalis mõnda-aega tuli sinna ka Samuel. Kui neid oma harjutused tehtud ja minul omad suundusime koju. Koju jõudes mõtlesin, et ma pole kunagi kell neli öösel (eesti ajajärgi) jõusaalis käinud. Ning siis sõime ja ma läksin pesema. Pärast lasin kuulata Samuelil eesti keeset räppi ja laule. Õpetasin jälle neile uusi sõnu ja naersin kuidas ta neid hääldas :D, see oli lihstsalt nii koomiline :D. Peale väiksest naermist suundusin voodisse kunaolin mega mega väsinud.
See oli siis üleeilne päev. Täna hommikul magasin ma eriti kaua, kella 11-ni. Voodist ülestõustes absoluutselt kõik lihased valutasid ja valutavad siiamaani. Samuel lubas mind täna rattaga sõitma viia kui tal õpitud saab. Loodan, et ka nii läheb.. :) but, nii ei läinud nagu olin lootnud. Kuna me olime kahekesi kodus ja teistel ei olnud kodu võtit, siis me pidime teised ära ootama, aga kui teised tulid oli juba välja suht pime ja rattaga ei oleks mõttet sõitma minna. Siis me selle asemel vaatasime filmi (Limitles-inglise keeles hispaania keele subtiitritega) ja siis vaatasime veel mingit filmi, mille nime ma ei tea, ega ei tahagi teada, kuna see oli ikka tõsine ulme ja mulle se üldse ei meeldinud. Edasi vaatasime jalgpall, kus mängisid omavahel Tšiili ja Colombia. Ma vaatasin ainult esimese poolaaja lõpuni ja tean, et seis oli 2-0 Colombia kasuks. Siis läks vend kellegagi rääkima ja ma vahetasin kanali ära :). Mingiaeg vaatasin midagi ja siis jäin MAGAMA teleka ettte. Need kes teavad ja tunnevad mind, siis see on tavapärane. Ja mu host-perel on see ka täiesti normaalne, et keegi telekaees magab ja nad ei tee sellest välja ja lähevad ise ka magama. Niiet, ma olen edale leinud sarnase perekonna :).



Okei kirjutan natuke siis müristamisest ja äikesest ka. Kuna ma elan mägedes siis, müristamine on ikka väga vali. Näiteks eile õhtul müristas nii kõvasti, et isegi aknaklassid värisesid. Ja mul on selline tunne, et kas see maja varsti püsti ka seisab. Aga siine rahvas on sellega väga harjunud nad ei tee isegi välja, et õues müristab. Kuna eile õhtul ikka müristas ja müristas siis ma ei suutnud magama jääda. Ma tegin kõike panin kaks pattja endale kõrva juurde + veel teki ka üle pea aga ikka ei tulnud und.


Väike random pilt ka siia vahepeale......

 Teil on kindalti küsimus miks ma selle siia panin. Seal peal ei ole mind juu. Vastus teie küsimusele on, et täna vaatsin juhuslikult oma arvuti pilte ja leidsin sellise pildi. Ma ausalt ei tea, kes selle mulle saatis või kus ma selle sain. Aga igastahes nad käisid Ungaris laagris, kuhu mina minna ei saanud, kuna olin minemas oma vahetusaastale. Aga ma loodan, et teil oli ima minuta ka seal lõbus ja tore kuigi hingesopis oleks ma tahnud seal olla. Kuid vahetusaastal tahan ma olla rohkem, sest neid laagreid tuleb ja läheb, aga vahetusaastaid saab olla üks :) KALLIKESED MA LOODAN, ET TE IGATSETE MIND JUBA, SEST MINA TEID IGATSEN  JUBA :)) ja nüüd panen ühe väga veidra pildi siia..... vaadake ise ja naerge natuke... või siis mitte :)

 Nüüd olen mina ka laagris käinud :D ahahhahaihihih

Varsti kirjutan ka natuke faktidest, mis ma nende päevade jooksul olen tähele pannud :)


JA MA SOOVIN KÕIKIDELE EESTI LASTELE ILUSTAT UUT KOOLIAASTAT !!!!!.................
kuid kunagi lähen ka mina siin kooli aga lihsalt ei tea veel millal.... loodan, et varsti  :)))

Ja kui teil on küsimusi, siis võite alati küsida. Ma ei hammusta :) 

Päikest teile :))
K.

lihtsalt üks tavaline päev

Oma kalli pere soovil teen ühe väikse postituse:). 

Igastahes täna oli lihtsalt selline logelemise päev. Hommikul tõusin jälle suht vara, enne 7 olin juba üleval. Mis teha ajavahe annab veel tund, aga küll ma ka sellega ära harjun. Teised olid juba ära läinud ainult host-ema oli kodus (ta on kodune). Igastahes ta oli mulle juba hommikusöögi valmis teinud ning siis istusin lauda ja hakkasin sööma. Hommiku söögiks oli siis, ülihea mahl ( ei tea ainult, mis puuviljast), mingi juust ja siis aerepa ( ei tea, kas õigesti kirjutan) aga see on lihtsalt nii hea. Host-ema küsis siis, et kas ma tahan ka temaga toidupoodi tulla. Loomulikult olin ma nõus, kuna tahan näha kõike, mis siin külas toimub ( küla on viljandi suurune vist). Ühesõnaga käisime enne toidupoodi mulle kõnekaarti ostmas, kuskil koolis ( kus mulle öeldi, et olen liiga vana, et siia tulla. Aga ma võin ka eksida, sest mu hispaania keel pole just kiita :D ) and then läksime toidupoodi. Ei no kui meie pere ostab koju palju süüa, siis mu host-pere ostab veel rohkem. Meil oli kolm kärutäit süüa + veel majapidamis asju. Ja siin poodides pannakse sinueest ise asjad kilekotti + veel kui oled jala poodi tulnud TUUAKSE VEEL KOJU KA, UKSE ETTE :D. Mugavad inimesed, mis teha.
Natukese ajapärast hakkasid juba teised ka koju jõudma, samal ajal tegi host-ema süüa. Istusime siis kõik laua taha ja hakkasime sööma. Kõigepealt oli söögiks supp ( kus olid sees makaronid, kartul ja mingi magus asi) ja siis tuli mega suur praad, kus olid siis kana, riis, kartul ja veel midagi. Kui ma nii veel jätkan siis aasta pärast veeren ma küll kodu uksest sisse, siin käib ikka tõeline söögiorgja. Pärast lõuna sööki ütles host-isa, et pärast lähme jooksma. Aga siis juhtus see, et hakkas välku lööma ja müristama, niiet me ei läinudki :((.
Mu hispaania keele sõnavara on natukene laienenud. Paarist sõnast on saanud paarkümmend :)). Ja vennad on abivalmid, et aitavad ja õpetavad mind koguaeg :).  Nüüd istun oma toas ja teised kas õpivad või magavad :D.
Ja nüüd mõned pildid, mis ma lubasin teha oma uuest kodust.

 minu armas toakene :) 

 väiksed künkad, või mis?

minu igapäevane abiline

Päikest teile ! 

K.

Pere juures !!

Hola!

Alustan siis tegelikult eilsest päevast Bogotas. Hommiku poole tulid jälle vastu YFU töötajad , üks neist oli Silvia. Igastahes me käisime kullamuuseumis, mis oli täiega lahe. Seal oli nii palju kullast asju. Natuke pilte ka... 

 See oli mingi kuulast kett, mida anti põlvestpõlve edasi

 kuskil ma ei tea kus, on terve rand neid kujukesi täis

 asjad mida kantsid jumalad

 need käisid ninna

kirst kuhu inimesed pandi

See oli kõige esimene kullast asi, mis seal muuseumis on

sellised kujukesed asuvad San Agustinis(ma ei tea kas kirjutan õigesti). Kui sa seal käid, siis saad sealt mingisugust energiat, mis sind terveks ravib.

Väga palju näeb selliseid maju Bogotas

Surnud inimesele pandi näole selline mask 

Pärast väsitavat jalutuskäiku muuseumis, läksime sööma Colombia kõige  kuulsamasse söögikohta. Koha nimi oli Crepes & Waffles. Ühesõnaga sõin ma seal maailma parimat Cesari salatit lõhega :D + veel smuutit ja magustoitu. 

kas ei näe mitte isuäratav välja :)

 And then tuli mul minna juba lennujaama ja  lennata Medellini oma pere juurde. Bogota-Medellini lend oli väga lühike, vaevalt tundaega. Medellini lennujaama jõudes juhtus see jälle, et mu PAGAS ON KADUNUD  !!. Läksin jälle siis sinna kus need kadunud pagasite koht on ja sealt öeldi, et  su pagas tuleb järgmise lennuga. Vähemalt seegi oli hea uudis, et pagas jõuab kella 9-ks kohale. Niisiis küsis mu host-vend, et kas sa oled nõus ära ootama või tuleb koju homme. Igastahes me ootasime mu pagasi ära, koos host-venna ja ta tüdruksõbraga. Peale seda hakkasime, siis mu uue kodu poole sõitma. Medellin on lihtsalt supper ilus.

Ning nüüd jätkan juba siit (tänasest päevast). Ühesõnaga nüüd olen juba ühepäeva oma perega veetnud.
Täna hommikul olin ma jälle varajane, kõik teised magasid veel. Hommiku vara oli host-isa läinud rattaga sõitma ja tuli alles siis tagasi kui kõik olid üleval ja ära söönud. Ühteasja ma praegu saan kindalt öelda, nende pooleteise päevaga, et mul on ikka perega vedanud. Kõik teevad sporti ja on üli abivalmid ja toredad. Jagasin siis neile ka kingitused ära. Nad olid väga üllatunud kui kinkisin neile eestist raamatu, mis oli hispaania keeles. + Veel igasugust nänni.
Täna käisime siis väljas söömas, kuskil ma ei tea kus ja sõin jälle salatit. Siin on nii head salatid. Istusin seal lauas nagu totu, kõik räägivad omavahel ja siis mina istun seal niisama, kuna ei saa veel keelest aru. Nüüd oleme juba kodus ja meil vihma sajab ja äikest lööb ( Liisu midagi sinule :) ). Täna vist hakkame mingit filmi vaatama.

Kodust lisan mõni teinekord pildid.
Praeguseks siis tsaukipläuki :)


 

Kohal ja esimene päev teiselpool lompi :)

Terekest ka siit poolt :)

Sel hetkel kui ma blogi kirjutan teie juba ammu magate magustat und või hakkate tõusma. Ning hetkel pole see ajavahe veel  tunda andnud, kuigi olen suutnud nende lendudega endale nohu saada :(

Kirjutan siis natuke lahkumistest ja lendudest ka. Alustasin siis oma seiklust Tallinna lennujaamast, kell 06.45 ja see tähendas, et ma kodus magama ei läinudki. Tallinnast lendasime Amsterdami, kus pidime ootama oma järgmist lendu 5 tundi, aga see aeg läks mega kiiresti kuna lennujaam on lihtsalt HIIGLASLIK. Jalutasime oma gate'i vähemalt 15 minutit. Võtsime väiksed starbucks'd ja kuna kõht oli tühi siis suundusime mac'i (nii need lisakilod tulevad :) ).

See oli lihsalt sel hetkel nii maitsev :) 

Ning endasi lihtsalt istusime ja ootasime oma lendu. Järgmine lend oli siis Panama city'sse ning see lend kestis ligikaudu 10 tundi ( see oli ikka päris väsitav), aga selle-eest saime sellel lenul 2 korda süüa, ning toidud oli üpris maitsvad.

Amsterdami lennuki esimene söök

Amsterdamist ei saanud lennuk õigel ajal väljuda kuna lennukis oli väike laps järsku haigestunud ja lennukisse kutsuti arst. Viperuse tõttu arvasime, et me ei jõua Bogota lennule, aga õnneks läks kõik plaanipäraselt ning läbi Panama lennujaama joostes jõudsime Bogota lennule. Panama-Bogota lend oli väga lühike ja seal sai ka süüa. Bogota lennujaama jõudes läbisime passikontrilli ja suundusime pagasi saabumiskohta and then no luggage, läksime siis sinna kus on see lost bag infopunkt, täitsime mingid paberid ja siis öeldi meile, et need on Panamas ja tulevad homme teile koju. Selle üle olin ma väga õnnelik :). Nüüd olen juba oma pagasi kätte saanud ja kõik on korras. Enne väljumist tuli veel ühed paberid täita, aga ma ei saanud nende paberite täitmisele pihta, kuna lihtsalt pärast nende üleandmist pandi need kuhugile virna, aga see selleks. Vastas olid siis meil YFU'st töötajad koos õhupallidega :). Edasi sõitsime siis asenduspere juurde. Kes on kaks vanemaealist inimest ja kelle juurde ma jään hommseni. Aga igastahes nad on nii toredad ja sõbralikud inimesed :).  Tuba on suhteliselt suur ja mitmesaja tekiga kuna siin ei ole mingit küttet ja on natuke külavõitu aga elab üle. + TOAS KÄIJAKSSE JALANÕUDEGA !! Sain teada, et me oleme Georgiga 2 vahetusõpilast, kes tulid sel aastal Colombiasse.
JA ME LENNDASIME KOKKU LIGIKAUDU 20 TUNDI :)))))
23.08 reede 
Hommikul tõusin ma suht vara, mingi enne seitset olin juba üleval. Suhtlesin siis natuke ka Eesti inimestega ja peale üheksat oli aeg ennast voodist üles ajada ja sättima hakkata, sest kella 10'ks pidi tulema YFU töötaja meile vastu ja viima meid YFU kontorisse, seda teed jalutasime, ning nägin natuke ka Bogota linna. YFU kontoris oli ikka päris pikalt, mingi poole 7-ni õhtul. Selle ajasees teigime igasuguseid tegevusi, põhiliselt oli ikka rääkimine. Kõigepealt ootasime neid õpilasi kes on käinud vahetusaastal, neid oli vist 5. Need viis õpilast on väga toredad ja sõbraliku. Natuke juttu räägitud, istusime laua taha ja hakkasime siis sööma. Söögiks oli mingi Colombia supp, mille sees oli kartul, kana,ja mais. Kõrvale said võtta riisi ( riis maitseb meie omast magusamalt aga see-eest on väga maitsev), kõrvale jõime Colombia rahvusliku "Coca-cola't ( maitseb nagu tutiftrutid veega segatud ja lisatud gaase, aga see on nagu täiega hea !!!). Magustoit oli ka, mis oli tehtud ühe vahetusõpilase poolt. Kook oli nagu meie küpsisetort aga need polnud ka küpsised, ning vahele oli pandud sindruni kreemi laatset asja. Ühesõnaga Colombialsed söövad väga palju. Peale seda rääkisime jälle juttu ning kui jutud poole 7-ks oli räägitud hakkime liikuma. Linnas saime kokku nendega kelle juures me ööbim, ning siis otsustasime minna JÄLLE SÖÖMA, seekord läksime siis Colombia "mc'i". Oh need portsionid oli ikka mega suured. Ning kui söödud sai hakkasime kodupoole tulema. Ning nüüd olen kodus ja hakkan mingit teed jooma, mille nime ma kahjuks ei mäleta.
 Ning homme on Bogotas minul hetkel viimane päev, edasi lendan Medellini ja seal kohtud oma vahetusperega. Ah ja homme lähme mingi kullamuuseumisse ja peale seda lähen õhtul lennukile.
Fakte kirjutan natuke hiljem kui neid on juba rohkem :D .

 Lennukis sai natuke minionse :) 

Vaade mu praegusest toast 

Chao praeguseks :))

1 PÄEV, ei suuuda uskuda ..

Oehh , see tuli küll nüüd suure üllatusena. Just sel hetkel kui mul on jäänud veel ÜKS päev, teatab YFU Colombia, et mul on uus pere ja nad saadavad informatsiooni mulle meilil. Esiteks see tuli mulle väga suuure üllatusena, kuna olin just tulnud Robbie kontserdilt, mis oli mega awesome !!!!!! ( Pildid lisan mõni teine kord).
Aga siis natuke perest lähemalt... Peres elab ema, isa ja 4 poega. Selle üle olen ma õnnelik, et ükskord elus saab mul olla ka vend, olen koguaeg unistanud, et mul oleks kas suurem/väiksem vend:). Ja elama hakakan Medellini linna ääres, vist rantšos, kui ma õigesti aru sain. Ema Lida Patricia (46), kes on kodune, isa Juan Jose (54), kes on jurist ning vennad: kõige vanem vend Juan Jose (23), kes õpib ülikoolis juristiks, teine vend Samuel (21), kes õpib ülikoolis phühoterapiodiks ning kaks nooremat venda Emiliano (18) läheb vahetusaastale ja Rafael minuga sama vana käib koolis.
Hetkel nendest nii palju. Õhtul kirjutasin kirja ja nüüd ootan vastust nendelt :).
Lisan nendest ka paar pilti....

Alumise pildi peal on siis isa ja neli venda. (ma arvan :) )

Headööd teile siis, Chao

Only 10 days

Hola !

Ainult 10 paeva on veel jaanud !(puuduvad tapitahed). Lihtsalt uskumatu kui kiiresti aeg laheb, see on samas kurb aga teisalt tahaks ma juba kohal olla ja teada kuidas on uues kultuuris :). 
Vahepeal olen olnud koos oma kahe koige armsama inimesega. Ma jaan teid see aasta toesti igatsema ja pidage meeles, et teid ma ei unusta kunagi !
 Hetkel ma olen Leedus sugulastel kulas ja ma tunnen ennast tahelepanu keskpunktis kuna koik uurivad, et miks?millal? kas ma ei karda? jne.... Aga see on nii naljakas, et ma kusisin tana ristiisa poja naise kaest, et kus prugikast asub ( vene, inglise keeles) ja ta ikka ei saanud aru siis mul tekkis selline olukord kus ma motlesin, et toesti, kas ma pean natsu suust valjavotma, et ta aru saaks, mis ma tahan. Lopuks ta sai ikka minust aru ja see oli tore. Tana ohtul peab vara magama minema kuna vaja oosel Warsawisse soita Colombia saatkonda ja viisa paberid ara viia. Siis on sellega ka uhelpool :). 
Praegu on koik supper, votan Eestis olles viimast ja ootan perelt veel kirja, mis ma kirjutasin juba paris ammu. Loodan, et see paari paeva jooksul ikka tuleb. 

Ah see ka, et te voite mind 22.augustil lennujaama saatma tulla, kui teil on viitsimist hommiku vara ennast ulesajada. Kuna lend valjub juba 6.45 :) 

Aga hetkel koik, kirjutan teile varsti jalle.  

Chaou :)