nädalavahetus ja lunesfestivo

Eelmine nädalavahetus juhtus palju sündmusi või  õigemine me käisime paljudes kohtades. Ning siis mõtlesin, et ma peaks kohe need kirja panema, et ära ei ununeks, aga nagu ikka tuleb muid sündmuesi vahele ja nii see jälle jääb kirjutamata. Kuna meil periood hakkab läbisaama, siis on palju koduseid töid ja veel teste. Kuid ma ei loeks neid testideks või kontrolltöödeks, sest see on nagu lapsemäng, võib kõike kasutada v.a telefon ja nii kerge on lihtsalt küsida, sest õpetajad ei tee sellest välja või siis ma ei tea.

Kõige parem on see, et meil oli keemias töö alkeenide, alküünide peale, ja siis kui töö kätte sain, siis oli pool teksti kirjutatud inglise keeles ja pool hispaania keeles, ma siis tegin pool ja pool. Ja nii on täpelt tundidega ka, et siin alustatakse inglise keeles ja lõpetatakse hispaania keeles. Ma saaks aru inglis keele tunnis aga see on suhteliselt kõikides tundides. Oleks siis see inglis keel arusaada, mmmm võite mõelda natuke.

Okei mis ma virisen, mulle meeldib siin väga ja lihtsalt nii vähe on veel jäänud, et ei taha siia mingit halbu asju kirjutada, eks lihtsalt igal koolil on omad plussid ja miinused.

Reedel 21.märtsil kutsuti mind kahte kohta ühel ja samal kellaajal, ja siis eelmine õhtu vaevasin pead, kumba kohta ma minna tahan, ning otsustasin minna ujuma koos kahe klassikaaslasega ning kahe paralleel klassikaaslasega. See oli üle 1 kuu kui ma jälle vette sain, kuid ausalt sellist feelingut ei olnud, et ohh ma olen vees. Selline tavaline tunne oli, kuid mulle meeldis. Kui meie aeg läbi sai, siis läksime pärast Junaita juurde, tellisime pizza, pärast söömist tuldi meile järgi. Koju jõudsin migi 10 ajal, ning ei mäleta mis ma veel tegin ju siis ei midagi erilist.

Laupäev 22.märtsil ärkasin suhteliselt hilja 11 ajal (Colombias on see hilja), ning vedelesime emaga mingi 2 tundi lihtsalt voodis ja vaatasime telekat. 2 ajal hakkasime sättima, et minna spasse, oli mul järgimine vee päev, kuid seekord läksin koos vanematega. See oli üks päev täis lollitamist, naermist. Ütleme nii, et igapäev rohkem siin peres tunnen end kui pere liige, saab rääkida kõigest, ühesõnaga täiesti vaba tunne. Spasse jõudisme kolme ajal ja lahkusime 8 ajal, ning võite ise arvutada kaua me seal olime. Lõunat sõime ka seal , meil oli sushi time, jah vahetusaastal võib kõike sööma hakkata.

See tunne kui sa saad saunas käia, see oli selle päeva parim moment kui me sauna läksime, tundsin end kui kodus. Loomulikul suutsin ainult mina seal nii kaua istuda.

Sellel päeval sai mul 7 kuud ka siin olnud, oeh kuidas aeg lendab linnutiivul. Alles see päev oli juu kui ma Eestis lennukipeale istusin, kuid sellest on juba 7 kuud möödas. Kui Eestis aastad lähevad suhteliselt kiiresti, siis sellest aastast ma ei hakkagi rääkima. KUID PARIM OTSUS, MIS MA OMA ELU JOOKSUL OLEN TEINUD, ON OLNUD, ET MINNA VAHETUSAASTALE.

Pärast kui me lõpuks 8 ajal spaast ära tulime, oli meil jäätisise isu, kuid ühtegi heladeriat ei olnud enam lahti. Ainuke mis lahti oli Greps & Waffels, kuid need auto järjekorrad olid lihtsalt hiiglaslikud. Jäätis lõppes meil hoopis empanadadega. Koju jõudes võite arvata, mis esimene koht oli meil kolmel, kuhu me kukkusime.... VOODI. 

Pühapäeval 23. märtsil oli meid kutsutud lõunasöögile hostisa vanemate juurde kus oli kõik isa kolm venda koos naiste ja lastega. 

Üle pika aja sain jälle rääkida oma 5 päevase vahetusperega. Oh kuidas ma neid igatsesin, kõige parem on see, et nad elavad minust 15 minuti kaugusel ja lihtsalt pole aega olnud, et neid külastada. Sest nemad töötavad päeval ja õhtul kui koju jõuavad on kell 8-9 ning nädala sees on neid sellisel kella ajal paha külastada ja nädalavahetusel tulevad uued asjad peale ning jääb jälle külasatamata, õnneks on olemas whatsapp kus me põhimõtteliselt igapäev räägime.

Õhtu poole läksin koos hostema sugulasega kinno ning vaatasime "non stop'i". Tõsiselt hea film, soovitan soojalt. Pärast kino tulime meie juurde ning sõime. Ning jälle sai üks päev läbi. 

Esmaspäeval 24. märtsil oli siin koolist vaba päev siin nimetatakse selliseid päevi "lunesfestivo". Kui sellised päevd on, siis need on ainult esmaspäeviti. 

Sellel pärval ma tegin oma perioodi tööd, ning nüüd käin igas klassis seda esitlemas. :D 

Varsti tuleb uus postitus, kuna on tulemas veel sündmuseid millest tahan rääkida, kuid hetkel olen väsinud, et midagi veel kirjutada, saigi niigi palju teksti. 

 jupp, selline ma olen........ mmm 

siis kui ema otsusustab minust fotoseeria teha :D

Chao 

Jällegi üks/kaks nädalat möödas/ Otra vez un/dos la semana pasaron

Nüüd olen juba kaks korda teksti kustutanud, ning arvan, et täna (neljapäeva) seisuga, suudan ma selle veelkord ära kustutada, võis siis jälle homse varna lükkata.
Ei tea küll kust võtavad teised vahetusõpilased motivatsiooni kirjutada siia midagi. Igakord kui ma mõtlen koolis oma blogi peale, et peaks koju jõudes kirjutama, siis on mul see tuju. Kuid kui ma koju jõuan ja selle lehe lahti võtan, siis nagu välk ja pauk on tuju kadunud. Või teiseks pean kuhugile minema ja tagasi tulles on suhteliselt hilja, see kirjutamis töö ette võtta ja loomulikult tundub VOODI parem kui blogi. jajajajajaja :)))))
Ahora he eliminando el texto dos veces y creo que es no la ulitma vez cuando yo elimino. No sé donde otros estudiantes de intercambio buscaban motivación escribir algo aquí. Cada vez que yo pensaba en el colegio en mi blog, después cuando yo llegué al colegio, tengo un sentimeinto. Pero cunado yo llegué a la casa, no tengo ningún sentimeiento. Otra opción yo necesita ir algun otro lugar y al regresar a la casa es muy tarde y mi cama es mas rico que mi blog. jajjajajajajja :))))


Appi ma ei tea kust alustada, sest jällegi on varsti 2 nädalat viimasest postitusest möödas ja kuidagi on vaja see vahepealne sündmus kuidagi kokku võtta.
Kirjutan vist punktidena.
No sé pór donde empezar, porque otra vez dos semanas pasaron y tengo muchas cosas que contar.
Lo escribo tal vez con numerales. 

Esiteks. Täitunud on mul 200 päeva ja natuke peale, see on kuskil 7 kuud. Lihtsalt see kõlab uskumatult, et olen olnud teises riigis pea 7 kuud ja vaid 4 on jäänud. Eks ma vahel mõtlen, et kust ma selle julguse võtsin ja otsustasin minna vahetusaastale. Kuid nüüd saan öelda, et see on parim otsus. mis ma kunagi teinud olen. Ning ka ei saa jätta tänamata oma kalleid: VANEMAID, SUGULASI, VANAVANEMAID JA SÕPRU.
Primero. Y aquí ya pasaron 200 días y poquito más. Este es increíble, yo ya llevo aquí 7 meses y soló faltan 4 meses, que triste! Pero es mi meyor desición para venir de intercambio. Me gustaría dar las grascias: papas, parientes, abuelos y amgios. 



Ning vahepeal olen saanud teada oma tagasiminemis kuupäeva. Okei mis teada saanud, ma sain ise valida millal tagasi lähen.
Minu viimane päev siin saab olema 16.juuli 
Me mandaron el pasaje de vuelta, así que me voy el 16 de julio :(((((((((( 

Eestlased, kes pole unised võivad mulle vastu tulla, jajajjajaj

Teiseks. Nii paljud, kes on kuulnud või lugenud mu viimast postitust, siis seal mainisin, et mind vistati trennist välja. See trennist väljaviskamine ei olnud lihtalt ajutiseks vaid, see oli selline väljaviskamine, et ma sinna enam tagasi ei läheks. Täpselt nii, siin ma ei käi enam ujumistrennis. Kui teil on seoses sellega küsimusi, siis võite küsida. Ma ei saa siia nii nimesid kui ka väga põhjalikult kirjutada, sest kui keegi näeb tuttavat nime või enda nime, siis tõlgitakse see ära.
Segundo. Tantos personas que sabían, este momento ya no nado nada más. Por que, buneo tengo muchas cosas, pero no puedo escribir aquí. Cuando alguíen quiere saber me puedes escribir a mi facebook.



Nüüd siis käin kaks korda nädalas jõusaalis era treeneri juures. Ja võin öelda, et mulle meeldib jõusaal rohkem kui enne. Eks vahel jõuab ka rohkem käia, kuid need kaks päeva on põhilised.
Ahora yo voy al gimnasio dos veces a la semana. Y puedo decir, me qusta más que natación. O posiblemente yo voy más de dos veces a la semana. 


See laupäev lähme siis lõpuks spasse, mida me iga nädalavahetus edasi oleme lükanud, sest alati on midagi vahele tulnud. Ja juba mitmendat kuud valutavad kõik lihased.
Este sabado nosotros vamos a spa, al fin, todo los fin de semanas hablamos cunado vamos y ya vamos. Todos mis músculus me duelen. 


Ei mäleta kuupäeva, kuid millalgi tuleb YFU-ga reis Amazonasesse. Üks osa minust tahab minna ja teine mitte. Kuid ikkagi ootan seda väga.
No recuerdo la fecha, pero nosotros vamos con YFU al Amazonas. Un aparte de mi quieren ir y otro no. 

Ei teagi mida veel kirjutada, võib-olla olen väsinud ja ei tule meelde. Kuid varsti tuleb järgmine postitus, võib-olla isegi sellel nädala.
No sé que más necestita escribir, tal vez yo estoy cansada y no recuerdo. Pero yo premito el proximo texto es este semana. 

 ei tea miks ta ümber ei keera ennast.... 

no sé porque no quieren la vuelta... 

 Esimene kord kui näed, et rahakotil on suurus

primera vez cuando lo veo, los billeteras tienen tamaños

 Ema koristas ükspäev cd-d kappi

Un día mi mama limpiar cd gabinete/closet

 eile käisime centros 

ayer nosotros fuimos al centro

Tsau mu nunnud:)))))
Chao mis amigos:)))

Kaua aega tagasi kirjutas mulle vanema, et kus kirjutas, et miks pole blogi kirjutanud. Sorry vanaema, kuid pole tuju olnud seda lehte lahti teha ja midagi kirjutada + pole aega olnud. 

Alati kui tahan kirjutama hakkata, siis jõuan 2-3 lauset kirjutada, ning siis ütleb ema, et lähem sinna ja sinna, kui tahasi jõuame, siis on juba väga hilja või hakkame filmi vaatama. 

Või nagu täna, alustasin kirjutamist ja siis ütles ema, et sul on aega nii kaua pesemas ja riidesse panna, seni kui me valimas ära käime. Nii jäi jälle mu blogi kirjutamine pooleli.

Viimati kui kirjutasin oli 24. veebruaril, ning sellest on 2 nädalat peaaegu möödas ja minu kalamäluga ei tule enam kõik nii hästi meelde. Kirjutan sellest mis meelde tuleb praegu. 

Peale 24. veebruarit suutsin ma korralikult trennis käija (vist ), kui ma õigesti mäletan. 

Kool oli nagu ikka kool, juba hakkan ära harjuma sellega, et on ühes klassis on 9,10 ja 11 koos, ning on ATP-d.

Ja ainult kaks pausi on, mitte peale igat klassi. Kuid koolis on see-eest väga tore ja lõpuks saan tunda ka seda vahetusaasta tunnet, kui lähed kooli ja klassi, ning inimesed tahavad sinuga suhelda. Mitte see, et ah sa oled mingi gringo (välismaalane) kes on umbes meie riiki sissetunginud. Sellist tunnet tundsin ma Medellini koolis (kuid ma ei taha sellest ajast rääkida). 

1. märtsil käsin koor Karenniga Briti konsulis Inglismaa ülikoolide presentasioonil (ei tea kuidas kirjutada enam). Ning sellel päeval pidime rääkima inglise keeles, isegi kui sa ei räägi koolis enam ühtegi sõna inglise keeles, ega ka inglis keele klassis. Algus oli päris raske rääkima ennast saada, kuid lõpuks kui minema pidime hakkama ei suutnud me inglis keeles rääkimist lõpetada, ning rääksime terve õhtu veel inglise keeles. Ma tean, et minul on veel ülikoolini 2 aastat aega, kuid Karenn lõpetab see aasta kooli ja neil on vaja otsustada kuhu nad minna tahavad. Kuid ega minul ka sinna enam kaua kaua aega ei ole. See aasta läheb nii nii kiiresti, ega need 2 aastat aeglasemalt ei lähe. 

Ma tean mida ma õppida tahan, ning küsisin ka selle ala kohta küsimusi. Lõpuks ikka jõudsid kõik sinna välja, et ma pole kohalik ja kui lõpuks jõudsime, et ma olen Eestist, siis "ooo Eesti, meil käib ülikoolis päris palju eestlasi". 

Kuue ajal lahkusime me sealt, sest me pidime minema veel ühele Jazz kontserdile, kus meid üks klassivend kutsus. Kontsert ise algas poole 7 ajal, ning Karenn mõtles, ohh me ikka jõuame, kuid kus sa sellega. Ikka jõudsime suhteliselt kontsedi lõpuks, kuna meid üllatab ikka ummikud, nagu siin tavaks on. 

Kontsert oli midagi teist sugust kui tavaliselt. Ning see oli minu esimene kord jazz kontserdit kuulamas käia. Pärast pidin kuskil centrost ema kontori juude minema, ning ta ütles veel, et võtad selle bussi ja siis vahetad bussi. Lõpuks ütles Karenn, et ta tuleb minuga ja siis läheb sealt bussipeale (kahjuks mul pilte pole sellest päevast). 

Ei mäleta mida ma pühapäeval tegin, järelikult mitte midagi erilist, võib-olla läksime perega kuhugile või vaatasime filme. Kuna me üks päev vaatsime vähemalt 5 filmi. 

See nädal kooli läks veel kiiremini kui teised või no eelmised, kuna 3.märtsil käsime klassiga ühte ülikooli siin külastamas. Ning sa läksid ise sinna kus sulle mingi loeng meeldis või huvi pakus. Ütlen ausalt, et see ülikool mulle huvi ei pakkunud ega eriti ei meeldinud ka. Või lihtsalt polnud need loengud minujaoks huvitavad. See sai läbi natuke enne 12 ning pärast läksime sööma koos Angela, Laura, Sebasega ja Makacoga (hüüdnimi, mul ta õige nimi meelde ei tule). Pärast söömist läksime kinno, ainuke kes meiega kaasa ei tulnud oli Laura. 

Kui me lõpuks kinno jõudsime, siis tahtsime vaatama minna, mis on 18 aastastele, ning mõtlesid, et ma võiks proovima minna, aga nad arutasid kassa ees, et ma võiks ostma minna ning andsid kaardi ka. Lõpuks kui ma sinna kassa juurde jõudsin ja küsisin selle filmi kohta pileteid. Tuli vastuseks, et sa oled küll 18 aga need kes palusid sul piletit osta on alla 18 aasta vanad, ning mul pole luba müüa, kui tahad võid üksi minna. 

Nii me seda filmi vaatama ei saanud minna, ning suundusime järgmisesse kinno, mis asus seal lähedal. Läksime siis vaatama "Mi bicicleta verde"- minu roheline ratas. Kuid kunagi ma pole nii odavad kinos käinud, ainult 2.000 peesot see pole ühte eurotki. 

Peale seda hakkasime koju minema, aga nagu Bogotale kohane hakkab siin peale 5 vihma sada, nii ka seekord. Ning ma pidin sealt minema koju trasmilenumiga. Kuid vihma sadas ja mitte vähe ning olin pärast ikka täista läbimärg kui veel märg. Loomulikult sellel kellaajal on ikka transm. inimesi täis. Koju jõudsin peale 8 ehk võite ise arvutada kaua ma koju sõitsin. Enne kui ma kodu poole kõndima hakkasin käsin ma Juan vald'est läbi ja ostsin endale Lattet, et vähekenegi ülesse soojendada. 

Mul pole kunagi olnud nii, et kui ma õhtul kohvi joon, et ma pärast ei saa magada. Kuid see õhtu sain ma magada vaevalt 2 tundi. Järgmine päev koolis oli päris raske. 

See nädalavahetus käsime lausa kahel päeval shoppamas. Laupäeval ostin endale lõpuks saapad ära mida ma juba mitu kuud plaaninud olin. Kindalsti te mõtlete, et milleks siin veel saapaid vaja on, kuid viimastel nädalatatel on ainult vihma ja külmem olnud kui tavaliselt, ning saapad on paremad kui läbimärjad valged tennised. Kõige parem ostsin endale täna jope, et mul vahel ikka soojem oleks. Vot kus sulle tulen sooja kliimasse ja ei vaja midagi paksemat. 

Nüüd oleme lihtsalt kodus olnud ning vaadanud telekat.

Ühest asjast unustasin eelnevalt rääkida. Teisipäeval oli mõttes, et lähen trenni, kuigi trenni tuju ei olnud. Lähen siis peale kooli bussipeale. Kõige pealt ootan 5 minutit siis 15 minutit jne jne, kuni olin oodanud tund ja 15 minutit, otsustasin koju tagasi minna, kuna polnud isegi ühtegi vaba taksot. Ja nii ma ei suutnud ennast kokku võtta ja terve nädal trenni minna UPSSS. Selle eest käisin jõusaalis.

 klassiõde joonistas mind ükspäev 

 näen vähe nohik välja 

 puhke pausid 

 nii me filmi vaatame 

 see päev tulid vanemad pea 3 tundi töölt koju

 "meie kõige raskem matemaatika tund (loe vastupidist)

 siis kui me Eesti tänavate üle vingume

 reedel ei viitsinud keegi meist süüa teha 

lahendus olemas 

Täna tuli ikka suhteliselt pikk tekst ja vähe juttu, kuna tõesti pole teinud eriti pilte, kuid ikka vahel mõtlen, et oleks vaja rohkem pilte teha. 

Chaoooo 

K.