Total Pageviews

Sunday 22 September 2013

üks kuu Colombias

Nüüdseks on mul täitunud Colombias üks kuu.

Ma mõtlen oh kui kaua ma siin juba olen olnud aga siis hakkan mõtlema, et palju veel ees on. Mõnipäev mõtlen küll, et miks ma siia tulin, et Eestis on see ja see parem jne (arvan, et see wow hetk hakkab vaikselt mööda minema). Ning iga hommik mõtlen, et kuidas armastan, et Eesti nii väike on ja vähe AUTOSID, sest see autode kogus, mis siin on lihtsalt jube!!. Sest siin on absoluutselt igal inimesel auto või siis kaherattaline, mis põriseb. Kuid arvan, et paljudel VÕPidel lööb isamaaarmastus välja. Kuid tegelikult mul on siis tore ja kõik on hästi, v.a need hetked kui kõik magavad ja siis üks loll on üleval ja ei oska midagi teha.

Ma ei tea kas ma olen teile kirjutanud kuidas minu koolipäevad välja näevad (hetkel). Kuid ma arvan, et kordamine on tarkuse ema ja teen seda uuesti.
Ühesõnaga  mul on ainult hispaania keele tunnid ja muid asju ma koolis kaasa ei tee. Olen küsinud, et miks ma ei võiks juba nagu klassis käija. Aga vastus on selline, sa ei saa kõikidest asjadest aru, et siis pole mõttet, enne õpi hispaania keel selgeks. Eks ma ole seda õppinud juba aga enamus aega olen üksi õppinud ja see on päris raske, sest kellegagi ei ole rääkida sel ajal. Ja need tunnid kus ma üksi ei ole, õpetavad mulle õpilased hispaania keelt. Ja üle päeva üks/kaks tundi on mul algklasside inglise keele õpetajaga. Nende tundide ajal küsin ma kõik üle, mis mul arusaamatuks jäid. Tulla õpilaste juurde tagasi, siis algselt olid nad väga usinad õpetajad aga eks kui õpilastel on antud nagu vaba tund siis ega nad väga õpetada ei viitsi, seega ma võtan jälle oma õpiku lahti ja õpin ja kui ma aru ei saa, siis ma juba küsin neilt. Ning neljapäeval ütles mulle üks õpilane, et sa õpid ühe päeva jooksul ka rohkem kui meie nädala jooksul. Esmaspäevad on kõige raskemad, kuna seal on kohe kaks esimest tundi trabajo sola-d ja kui kool hakkab kell 7, siis ma ikka õpin seal (loe:magan) + hommikud on siin külmad ja kui ma pean kuskil väljas seda tegema siis ega see meeldiv just ei ole ( aga eks uus kogemus jälle).
 Koolitunnid jagunevad siis nii, et kaks esimest tundi, siis on vist 20 minutiline vahetund, edasi on kolm tundi, siis jälle vahetund ning kaks tundi ja koju. Siin on õpilased klassides ja õpetajad käivad klassist klassi. Üldiselt lähevad koolipäevad kiiresti. Koolitee kestab siin 11 klass.

mina igal hommikul, sest nii vara peab ärkama. Mitte, et ma kooli ei tahaks minna. 



Ükspäev sattusime Nico tantsutundi ja siis ma filmisin ka seda, kuidas ta tantsib. Ausalt mina ei oska midagi öelda, kuid teie võite avaldada oma arvamust, mis te sellest arvate. Ühte võin teile öelda ta on gay ja koolis kõik poisid on tema boyfriendy'd. Aga ta on täiega lahe, alati suudab mind millegi heaga üllatada. 




 Nii ja nüüd jõuame reedeni. Ma ei tea mis mul nende reedeste päevadega on. Kuid enne kirjutan natuke neljapäeva õhtust. Sel päeval olin ma esimest korda nii väsinud, et unistasin oma voodist. Koju jõudes sõin ja õppisin natuke hispaania keelt. Kaugele ma selle hispaania keelega ei jõudnud jäin õpik käes magama, ning magasin nii kuni kella kaheni öösel, siis tõusin ülesse korra ja läksin edasi magama. Ning kätte jõuab hommik, aga mis kell!!? Tavalistel koolipäevadel tõusen ma kell 5, et kõik valmis jõuda. Aga see reede ma ei tõusnud kell viis vaid kell 8. Miks siis nii .. 
1. ma ei kuulnud oma äratuskella
2. hostema oli mind äratamas käinud aga see äratus nägi välja selline, et toksas mind jalapeale ja ütles: kristel tõuse. Mille peale olin teise külje keeranud ja edasi maganud. Ning oli ukse kinni pannud ja lasi mul edasi magada. Pärast küsis hostema mult, et miks ma ülesse ei tõusnud ja siis ma kirjeldasin kuidas mind ema Eestis kooli igapäev ülesse ajab. Ning ta hakkas sellepeale naerma ja ütles: kõige vanem hostvend (Juan Jose) on täpselt samasugune. Ning reedene päev möödus koduselt ja suhteliselt igavalt. Õhtul tegin siis pannkooke ka ( emme ma tunnen tuperware asjadest puudust, kui ma midagi küpsetan). Ning õhtuks olid kõik vennad kodust läinud koos oma tüdruksõpradega ning jäin hostema -ja isaga koju. 

Laupäeval midagi erilist ei toimunud. Õhtul käisime söömas kuskil ( mina, hostvanemad ja Rafa). Ning mingiaeg läks Rafa minema oma tüdruku juurde ja jäime kolmekesi. söödud joodud hakkasime kodupoole minema, kuid enne peatusime veel ühes baris, kuis hostvanemad jõid midagi, mille nime ma kahjuks ei tea. Mina samal ajal vaatasin inimesi ja mõttes naersin, et kui erinevad ikka kultuurid võivad olla. Ning seal baris esines mingi ansambel, võite samastada Ivo Linnaga, aga kõik laulsid rõõmsalt kaasa. Mingi ajapärast tulime koju ära ja hostvanemad kukkusid voodisse ja jäid magama. Õhtu hilja jõudsid siis veel vennad ka oma väikselt puhkuselt tagasi. 

Täna siis mõtlesin, et ei mina täna kodus ei istu, kuna mind suudeti juba kell 7 ülesajada. Ühesõnaga läksin ma esimest korda üksi välja ehk jooksma. Jooksin rohkem juba kui eelmine kord, kuid oleks veel jooksnud kui mingi lollakas hulkuv koer mind jälitama poleks hakkanud ja hambaid näitama, seega ma pöörasin otsa ümber ja hakkasin tagasi jooksma. Kui algselt jooksin mäest ainult ülesse ja ülesse, siis tagasi tulin ainult mäest alla. Tegin ka natuke siis pilte ( kuid need on telefoniga tehtud ja ei ole eriti hea kvaliteediga). Ning pärast poodi endale vajalike asju ostma :). Need külapoed on ikka väga väga imelikud. Ma vist käisin neli poodi läbi enne kui leidsin seda mida tahtsin. Enne kui kodupoole hakkasin minema, läksin ka jogurtijäätise kohast läbi ja ostsin endale suure jäätis, sest midagi tuli juu tagasi ka teha. 
Nüüd on õhtu käes ja vaatan titanicut hispaania keeles ja sõin just krõbe kana ja nüüd emme loe.... MEEGA. Need on lihtsalt nii head asjad.

 Kunagi kirjutas Mikk (kes on vahetusõpilane Brasiilias), et kui nad ütlevad, et täna lähme vaatame seda trenni asja (ta tahtis minna jalgpalli trenni), siis seda kindlasti täna ei juhtu. Nii on ka Colombialastega (ma arvan, et terves Ladina-Ameerikas on nii). Ma pidin selle siia kirjutama kuna tõesti neil läheb kaua aega nende asjadega, kuna nad on ikka tõelised unustajad. 




 Nii siis mäe küljepeal elatakse... 

 ehehheh, näpp on kõrver aga selle eest mul oli hea tuju  :D:D 


 See lihtsalt läks ülesse, ülesse ning lõpu ei paistnud sellel 

Liisu sinu lemmikutes tegin ka pilti  :D

kui ma seda pilti tumblris nägin, tuli mulle kohe meelde Koidula ujula ja kuidas täpselt me nii olimegi radadel. :D :D 



Lisan natuke veel fakte, mis tähele olen pannud: 
  • siin tähistatakse valentini/sõbrapäeva 20.septembril.
  • poes kasasse minnes, ütleb alati kassapidaja Hola! Como estas?
  • koolis võivad õpilased vabalt koolipeal ringijalutada.
  • kuna sinised silmad on siin väga haruldased, siis ei möödu päeva kui ma ei saaks komplimente oma silmade kohta ja ikka kui ilus ma olen. + tänaval kõnnivad vanadmehed mööda ja ütlevad Hola!Como estas? 
  • koolis on üldselt kõikidel tüdrukutel Dysniga vihikud.
  • Colombialsed magavad palju, aga ma arvan, et minu vahetuspere magab neist kõige rohkem.
  • siin võivad alates 15-aastased autot juhtida.
  • üks hetk sajab siin vihama (kolm piiska) järgmine hetk on selge taevas ja päike lõõskab pähe.
Rohkem vist praegu meelde ei tule....

Kui küsimusi tekib siis võid küsida http://ask.fm/KristelLusikas

Päikest teile ja Eestisse ilusat sügist ! ;) 
Kristel või Cristel ( nagu siin kombeks mu nime kirjutada)






Thursday 12 September 2013

Sünnipäev 9/11/13

Algselt mõtlesin, et teen postituse ikka õigelpäeval (Colombia ajajärgi) aga juhtus see, et ma jäin televiisori ette magama ja üles tõustes oli kell juba päris palju ja postituse tegemine ei tundunud üldse havlatlevana. Ning selle-eest teen täna :).

Nüüd olen ma ka Colombias saanud  17!!!!!!!!! ehehhe. 
 

Hommik oli nagu ikka ülesse riidesse, toast välja ja sööma. Ning siis hakkas isa rõõmaslt hüüdma  happy birthday !!
 Kooli sõit oli ikka paljude autodega ja pikk. Kooli jõudes ütlesid kõik rõõmsalt happy birthday ja Feliz cumpleaños !! Koolis oli tore, kõik õnnitlesid ja rääkisid juttu, ning pulgakomme (Pompompom, nad kutsuvad neid siin nii). Mõni küll kohe väga väga vigases inglise keeles ja ma vastasin hispaania keeles. Koolipäev läks üllatavalt kiiresti, ning koju tulime metrooga. Kuna olin vanematele lubanud, et peale kooli skypen kella nelajast nedega, nii see ka juhtus. Kui vestlust alustasin nendega siis oli esimesed kaks lauset Hola! Como estas? Vanemad naersid sellepeale päris pikalt ja siis hakkasid alles vastama ja küsima minult igasuguseid küsimusi. Kuna ma skypesin vanematega siin olles esimest korda, oli meil palju rääkida.  Rääksimine  2 tunni ringis. Ema veel ütles, et vanaema igapäevane esimene asi kui ta arvuuti lahti teeb on, avab mu blogi. Seda oli tore kuulda aga vanema ma kirjutaks mõttes küll igapäev aga... 
1.mul ei ole mõtet kirjutada oma igapäevasest koolist, kuidas koju sõidan ja kodus olen. 
2. realne on see, et see on päris raske tegevus mul juba siin.  

Kui hakkasin vanematega lõpetama (kuna neil sai kell 2) siis hakkasid juba teised koju tulema kingituse ja tordiga :)) Kuna meil puudus tordi kõrvale jook, siis läksime poodi joogi järgele. Ühtlasi ostis Samuel oma türukule mingi pluusi ja koertele toitu + läksime kuhugile jäätist sööma, kus saab sünnipäeval tasuta jäätist. 
Jäätisekohvikus oli see menüü ikka päris mitu lehte ja kõige lõpus oli siis valik jäätiseid, mis on sünnipäeva puhul tasut, valis ühe ja siis toodi mulle millel oli üks küünal ja see pandi põlema ja siis veel kõlaritest lasti sünnipäeva laulu. Sellist jäätise söömist pole mul kunagi olnud, eriti sünnipäeval ( kahju, et mul sellest pilte pole). Jäätisekohvikus olles sain aru, et kui seltsivad on Colombialsed  ja, et võivad vabalt täiesti võhivõõraga rääkima hakkata ja lihtsalt küsimusi küsima, nt: Kus sa elda? Kus sa koolis käid? Mida sa õpid? jnejne. Hakkasime siis koju minema, et mu sünnipäeva torti süüa. Tort oli väike aga see-eest kõrge. 
Ma vist ei ole teile kirjutanud, et mu host-isa lauab absoluutselt igalpool, nt ükskord olime linnas ja jalutasime kuhugile, ning host- isa lihtsalt hakkas tänaval laulma ja tantsima. Esimene kes laulma  sünnipäeva laulu hakkas oligi isa, ning teised laulsid järi. Ning siis hakkasime seda väikest aga kõrget torti sööma, mis oli mega magus :D. Kui ma olin oma tükiga lõpetanud, mõtlesin, et nüüd ma küll lõhken ja tänane magusavajadus on käes. Siis viskasin ennast diivanipeale pikali ja jäin sinna magama ja 12 ajal tõusin ülesse ja läksin oma voodisse edasi magama.
Ma mõtlesin kui ma koolist metrooga koju tulin, et mul pole üldse sünnipäeva tunnet ja, et ma oleks aasta vanemaks saanud. Kuid päeva lõpuks oli see tunne täitsa olemas, et ma olen aasta vanemaks saanud. 
EILE SIIS SAIN MA TOESTI ARU KUIDAS MA KÕIKI OMA KALLEID INIMESI IGATSEN!!! Miks see mul alles siis kohale jõudis oli see, et Liisu postitas mu seinale armsa video koos piltidega, mis on tehtud selle aasta jooksul eriti suve. Kuid kindlasti võin väita, et mul veel koduigatust pole siin tekinud ja loodan, et ei teki nii peagi :). 
Kui keegi tahab seda videot näha, http://www.youtube.com/watch?v=-3gymvxXvUk


 Järgmine päev osutus mul siin oldust päevadest kõige raskemini, kuna oli väga väga väsinud. Koolis kõik küsisid, mis naerva ja lõbusa Kristeliga juhtus. Ma mõttes naersin koguaeg aga ma ei jõudnud naeratada. Võib-olla tulenes see sellest, et ma olin aasta vanemaks saanud. :D 
Kuna homme meil kooli ei ole.Kahjuks ma ei tea, miks meil kooli ei ole, aga ma uurin selle välja ja kirjutan siia. Kuid Sara ütles, et siin on see tavaline, et kuus on mitu vaba päeva koos nädala vahetusega, kus inimesed ei pea tööle ega kooli minema. 
Eks näis, mis ma selle vabapäevaga teen. Mõtlesime minna tegelikult kinno, aga eks näis mis sellest välja tuleb. 


 mm, kui palju karamelli seal oli :))))(Colombia kook)

Eesti kook !! Kahjuks ma ei tea kuidas see maitses :((



Mulle ei meeldi see pilt üldse, aga see on ainuke pilt praegu kus ma olen host-vanematega. PS! minu nägu ei vaata :D


Mul on üha raskem ja raskem neid blogipostitusi teha, sest kõik hakkab varsti igapäevaseks muutuma. Kuid kui ma midagi põnevat teen või juhtub midagi, siis ma alati kirjutan :) seda ma luban!

Teile ma ütlen ilusat hommikut! 
K. 

 
 

Tuesday 10 September 2013

Laupäev ja järgnevad päevad

Mõtlesin, et kui pühapäeval ülessetõusen siis kirjutan esimese asjana blogi. Aga see päev polnud mul üldse blogimise tuju ja nii ma seda edasi lükasin.... kuni tänaseni (teisipäevani võino teie mõistes kolmapäevani). Viskasin üleeilsed asjad hommse varna, ühesõnaga tuleb see postitus täna.


Laupäeva hommik oli nagu ikka. Tõusin jälle kõige varem. Vaatasime televiisorit ja mingi aeg hakkasime sättima, et minna küll host-isa sõbrajuurde. Sinna sõitsime päris kaua (üle tunni kinndlalt) ja auto oli päris üle rahvastatud. Viiekohalises autos olid meid kuus, üpris kitsas oli. Sinna jõudes host-isa tutvustas mind kõigile aga ausalt öeldes ühtegi nime meelde ei jäänud. Aga mul on nimede meelde jätmisega raskusi. Istusime rääkisime juttu (loe: teised rääkisid väga kiiresti, niiet mina midagi aru ei saanud), seega rääkisin host-vendadega.
Ning siis jõudis kätte söömise aeg, ning jälle oli supi time :)). Supp oli hea aga ainukese koostisosana mulle ei meeldinud need keedetud banaadid selle suppi sees. Ma siis kirjeldan natuke millised siinsed suppid väljanäevad võino, mis on nende koostisosad: suur lihatükk, keedetud mais, keedetud banaanid ja siis väheke kartulit ning ise võid kõravele veel riisi ( siinse rahva põhisöök). Magustoiduks oli kook, mis oli tehtud kahest suurest piskviidist ja vahele oli pandud mingit karamelli asja. Söödud otustasime kahe host-venna ja ta tüdrukuga, et lähme jalutame, teeme pilte ja räägime niisama juttu.
Okei ja kui juba kõige noorem host-vend inglise keeles rääkima hakkab, siis võib loota alati midagi naljakat. Ma ei tea kas teile, kui lugejale tunnub see naljakas aga sel hetkel oli see meie jaoks naljakas. Igastahes Rafa tahtis öelda, et Samuel ja ta tüdruk on paar ja mina olen siin ning Laur on Eestis...... esimene osa lausest oli tal õige aga teine pool läks tal käest ära, ühesõnaga ta ütles, et ma olen gey ja mulle meeldivad mehed. Kui ma selle siia nii kirjutan siis mõtlen, et need kaks asja ei lähe omavahel üldse kokku. Rafa suutis see päev veel midagi naljakat öelda aga mul kahjuks enam meelde ei tule.
Koju sõit oli omamoodi sõit. Tagasi tulime juba seitsmekesi. Aga isegi heal tahtmisel ei mahu VIIS suurt inimest taha istuma, ning siis pidi Rafa pagasnikus kojusõitu tegema. Tagasi tulle JÄLLE kõik magasid( nad magavad isegi mu isast rohkem). Enne koju jõudmist tegime jäätise peatuse. Ma ei tea kas mul oli vale arusaamine jäätisest või on nendel, igastahes ei söönud ma jäätist maasikatega vaid vahukoort maasikatega. See oli hea aga päris magust, aga mulle meeldis see sellepärast, et see oli magus ja mul sai natukeseks ajaks magusavajadus rahuldatud. Ning kui koju jõudsime läksid osad jälle magama :D:D


 Valentina-Samuel-Mina

 Rafael-Valentina

Pühapäeval tõusin ülesse ja kodus oli ainult kaks vanemat host-venda. Ülejäänud olid läinud Medellini maratonile. Host-isa jooksis 42 km ja Rafa 21 km. Tagasi jõudsid nad lõunaks and this happened again they fell asleep .... :))).
Meie aga vanema host-vennaga vaatasime mingit filmi, mille nime ma ei mäleta. Ning siis oli vaja magama minna, sest kätte hakkas jõudma esmaspäev and this is a school time.
 Esmaspäeval läksin kooli nagu ikka. Hommikul on siin külm ja sadas vihma. Kui koolis teine tund algab või lõpeb läheb juba soojemaks. Teises tunnis vaatasime mingit filmi, mille nime ma ei tea, kuna läksin seda filmi poole pealt vaatama. Film oli loomulikult hispaania keeles aga õpetaja oli nii tore ja pani inglis keelsed subtiitrid :D. Film sisu nii palju kui ma seda nägin oli siis see, et kaks inimest töötasid keemia laboris ja olid mutandi loojad ( Liisu midagi sulle). Igastahes oli mingi selline elukas kellel olid inimesega samad sümptomid kuid olid linnu jalad, saba ja käed kolid kolmesõrmelised. Ja see elukas ei osanud rääkida, aga kahjuks ma filmi lõppu ei tea kuna tund sai enne läbi. Ning edasine päev oli see, et ma õppisin hispaania keelt. Tegelt võib nii öelda, et jah mingiaeg õpin ja siis läheb jutt millegi mu peale ja siis me räägime juba inglise keeles. Kui ma ise küsin näiteks, et mis see sõna on hispaania keeles, siis õpilased ütlevad ja läheb uuesti inglis keele peale üle.
Päeva teine osa koosnes sellest, et host-isa jätis meid Rafaga kahekesi tema kontorisse ja kuna mul sai tahvlis olemisest kõrini läksin ma temaga rääkima, aga nagu ma juba ennem mainisin on see üks nalja number. Aga kui temaga hakkata hispaania keeles rääkima siis ta arvab, et kui ma natuke räägin siis ta võib hispaania keeles vastu vuristada,  ning mina saan ainult paarist sõnast aru ja need on ka nt : mina, sina ja kas sul on igav? jne... .
Ning jälle sai Rafa sellega hakkama, et hakkas rääkima inglise keeles.
Rafa: Kas sul on sugu
Mina: On küll, naine olen.
Rafa: Kaua sul see sugu on olnud.
Mina: Enda arust olen ma olnud 16 aastat naine ( nüüdseks 17) ...... And finaly I don't understand what he thought this sentence :D :D
Ning siis oligi aeg koju minna. Kodus oli nagu ikka :).
Nüüd jõuab kätte tänane päev ehk teisipäev. Hommikul nagu ikka tõusen ülesse panen riidesse ja hakkan sööma minema ning siis host-ema ütleb, et nad on autos võta võileib ja söö autos. Aga enne kui ma ukseni olin jõudnud juhtus see, et host-isa oli juba minema sõitnud. Ning siis am ütlesin host-emale, et nad sõitsid minema ning siis ta ütleb, et söö korralikult kõht täis ja mine uuesti magama. Magada ma enam ei suutnud ning siis olin lihtsalt arvutis. Aga mulle juba hommikul tundus kahtlane, et miks kõik nii vaiksed on ja lihtsalt uksest välja läksid ja midagi ei öelnud. Kuna alati kui enne minema hakkatakse siis öeldakse, et gogo aga täna seda ei tehtud, ning siis kui Samuel ülesse tõusis ei küsinud ta ka, et miks ma kodus olen. Igastahes oli see kõik üks suur ja kahtlane värk.
Selle-eest sain ma täna päeval räägitud Lauri ja Liisuga me veebisime ka. Nii hea oli teda jälle näha ja Liisu nägi siis lõpuks ära mu host-isa, venna ja koristaja :D. Ning nüüd istun ja kirjutan blogi kuna teisi kolme venda kodus ei ole. On ainult ema ja isa, kes vaatavad teises toas jalgpalli.

EESTI AJAJÄRGI OLEN MA JUBA 17 !!! Ise veel päris aru ei saa, et ma nüüd nii vana olen. Nagu Laur ütles: Ma olen nüüd vanur valmis :D Ning Liisu andis käepigistuse läbi skype :)


Host-isa tööjuures hakkas igav natuke  :D



  Ja nii ma igal hommikul, lõunal ja õhtul  
      + veel...
  • kohukestest 
  • KALEVI KOMMIDEST
  • piimast
  • emme kohupiima söörikutes
  • pelmeenidest
Kuid emme lubas lähiajal paki kommidega teelesaata :).
Igastahes söögist  !!!!  JA KALLITEST inimestest Eestis :))








PS! Igapäev on erinev, mõni raskem mõni kergem. Ning võib-olla paha tuju ja tahaks seda kellegi peal välja elada. Raskustest tuleb üle olla ja nendest võitu saada. Vahel olen ma nauke totu ja ei saa asjadest aru (Loodan, et ei mõista mind sellepärast hukka).
Mõelgu mis keegi mõelda tahab aga ma lihtsalt pidin selle siia kirjutama ning loodan, et saad aru mida ma mõtlen sellega :)).

Chao,
K.

Friday 6 September 2013

Esimene koolinädal

Miks siis väiksem vahe sisse on tulnud? Kuna ma lihtsalt arvan, et pole mõtet kirjutada päevast kui midagi põnevat pole juhtunud. Ma isiklikult ei viitsi küll kellegi blogi lugeda, kes kirjutab oma igapäevasest tegevusest ja kui ta kirjutab sellest nädala aega juttu ja juttude põhimõte on sama.

Okei asuks nüüd siis selle nädala juurde ka. See oli mu esimene täispikk nädal koolis. Alustan siis täitsa algusest...
Koolipäevad algavad mul juba kell 5. See on pea kaks tundi varem kui Eestis (v.a see kui ma hommikuti trennis käisin). Siis on kuskil 45 minutit aega pesus käija, süüa ja auto peale istuda. Eks siis kodust stardime 5.45 või 6-st, see kellaaeg tavaliselt kõigub. Ning siis hakkab mega pikk autosõit kooli, pea tund aega ( kuna autosid on siin sama palju kui meil Eestis inimesi :) ) Selle tunni jooksul kui me kooli sõidame, magavad kõik vennad autos ja ainuke kes siis ei maga olen mina. Ükspäev siis host-isa küsib, et kas sul ei ole und, võib-olla on isegi natuke uni hommikul aga ma tõesti ei suuda autos magama jääda nii, kui mind on juba korra ülesseaetud ( eriti veel hommuikul). Kooli jõudes tervitavad mind kõik ja naeratavad, see on lihtsalt nii veider minujaoks, kui palju nad naeratavad, naeravad ja lõugavad.
Esmaspäeval peale kooli oli mul ikka suurem peavalu, kuna see klass kus ma olin, nad ikka lõugasid nagu lasteaed või veelgi hullemini. Ning koju jõudes läksin kohe magama ja magasin mingi 2-ni, ning siis tõusin ülesse ja jäin uuesti magama :D.
Teisipäeval algasid siis mul hispaania keele tunnid. Hispaania keelt ei õpetanud mulle õppetaja vaid õpilased, kes oskavad natuke või väga hästi inglise keelt. See on täitsa hea, et seda teevad õppilased, sest nii saan ma siin ka endale sõpru ja saan suhelda ka natuke. Aga igatund on erineva õpilasega :)).
Kolmapäev ja neljapäev olid siis samasugused, õppimine ja naermine käsikäes. Lihtsalt selle nädala parimaid küsimusi oli see, et kas Eesti asub Itaalia kõrval. Ainuke erinevus nende kahe päeva jooksul oli see, et me läksime metroo ja bussiga koju, ning need kaks asja kokku makasavad kuskil 2000 col pesot = kuskil 75 euro sendi rinigis. Koju siis nendel päevadel jõudsin üppriski vara, mingi nelja paiku.
Reedel siis läksime samamoodi kooli nagu ikka. Ja kui host-isa oli meid koolijuures maha pannud, ütles, et tuleb kell 10 mulle järgi ja lähme migratsiooni ameti kontorisse mingeid pabereid täitma. Igastahes olin koolis olnud veavalt pool tundi ja host-isa oli kooli juures ja ütles, et lähme siis. 
Siis me käisime enne migratsiooni mingist kontorist läbi, kus host-isa rääkis mingi pea kaks tundi lihtsalt juttu. Edasi läksime sinna migratsiooni majja, ning seal olime oma tund aega ning siis läksin mehikese juurde ja andsin oma pildi ära ja sõitsin kooli tagasi. Olin koolis veel kaks ja pool tundi ja see ka koosnes sellest üks olinest mul vaba tund ja teine oli jutu rääkimis tund (pool hispaania pool inglise). Ning siis tuli jälle host-isa järgi ja läksime surbway'ise sööma , need võilevaid on seal ikka mega mega maitsvad. Kuna host-isa ja rafa jooksevad esmasp. mingit jooksu maratoni Medellinis, siis käisime ka nende numbreid välja võtmas mingis hoones.
Koju jõudes vaatasime Colombia-Ecuatori vahelist jalgpalli mängu ja siis sain aru, et nad on ikka tõelised jalgpalli fännid :D. Jalgpall läbi otsustasime minna jäätis sööma. Ei nuu neile meeldib süüa jäätist juustuga :d + veel hunniku magustate asjadega. Ja kui mina ütlesin mida ma tahan siis nad ütlesid sellepeale, et nii vähe asju tahadki jäätisega süüa :D. Igastahes näiteks host-ema lasi panna jäätise peale: juustu, kirsse, mingit kompotti, siis veel midagi ja lõptude lõpuks veel šokolaadi ka peale.
Nüüd olen kodus ja istun niisama.  Ja homme saan ma siin olles esimestkorda UJUMA !!!!!! :D
Vabandan, et pilte nii vähe on aga tõesti, mul polnud see nädala millestki ega kellestki pilti teha. :D või kui siis on olnud siis on telefon tühi olnud :))


 igastahes siin tehti mingit esmaabi koolist, aga see nägi välja nagu oleks lihtdalt kinnastega mängitud ja seda arsti vedeliku kasutatud
 See maskiga käib mul koolis järgi ja ütleb, et kuidas te eesti keeles ütlete... nt: suck my dick and over and over again :D Aga ta siiamaani ei tea kuidas seda öelda :) 
 üks päev käisin väikeste laste tantsu tundi vaatamas, kuigi siiani ei tea ma põhjust miks ma sinna minema pidin, aga ma olin seal ja vaatasin seda.
Ja see väike poiss paremal nurgas vaatas terve aeg mind ja ei teinud midagi kaasa:D
 See on üksosa koolist
Ja nii me host-isa ootasime... see kes pikali on host-vend (rafa).
Ta magab igalpool nii :D

Mida ma siis neile nende päevade jooksul olen õpetanud eesti keeles : 
  • ükspäev küsis, Santiago mul igast suuga seostuvaid sõnu ja siis küsis, et kuidas on eesti keeles.. kiss my mouth
  • igast sõnu mis sialdavad õ,ä,ö,ü tähti :D, sest need on tõesti väga rasked nende jaoks
  • numberid 
  • liitsõnu, kuna nad ei saa siiamaani aru, et miks näitkes autojuht ükssõna on :D 
  • ja paari inimese jaoks on väga raske sõna sarv, kuna seal vastu kõlab igast serv, surv jne. Vahepeal on üpriski naljakas. 
http://ask.fm/KristelLusikas ja võite alati küsida ka :)) (aga palun rõvedused välja jätta ja kui isegi keegi kirjutab, siis ma ei vasta lihtsalt nendele)

Ilusat varahommikust teile. 
K.



Sunday 1 September 2013

Esimene koolipäev ja muud tegemised

Reedel oli siis mul siin esimene koolipäev, mis oli üllatavalt naljakas. Kooli jõudsime kella 7'ks ja kool oli läbi 11. Käin Rafaga samas koolis. Koolis on ligikaudu 200 õpilast !!, neid on vähe aga kui te kuuleksite kuidas nad räägivad, siis tundub neid samapalju kui meil koolis. Koolis oskab vist 5 inimest inglise keelt. Kõik tahaksid minuga rääkida aga kuna ma veel niipalju hispaania keelt ei jaga ja nemad ammugi inglise keelt, siis on rääkime suhteliselt võimatu.
Klassis istuvad õpilased ringis ja räägivad juttu + söövad mega palju ja õpetaja on nagu niisama seal istumas. Ja seal olles ei saanud aru kas on tund või mitte, sest õpilased jalutasid niisama koolipeal ringi ja suhtlesid omavahel :D. Eesti kooliga ei anna võrrelda seda.
Peale kooli tulid host-isa ja vend meile järgi ja läksime siis mingisse kaubandus keskusesse, kus olid ainult elektroonika asjad. Ning siis sõitsime koju. Pärast läksime jälle jõusaali ja pärast läsime kahe host-vennaga välja niisama jalutama. Sain siis tuttavaks host-venna sõppradega, kes jällegi ei oska inglise keelt. Peab ikka kiiresti hispaania keele selgeks saama, sest kõik räägivad sinust ja ise mõhkugi ei saa aru :D. Koju jõudsime suht hilja ning siis läksin kohe magama.
Hommik hakkas mul suht vara kuna lihsalt uni läkes ära ja veel kedagi teist üleval ei olnud. Kui host-isa oli ülesse tõusnud ja me ära söönud, läksime jooksma. Mhh, ma arvan, et ma ei ole kunagi nii aeglaselt ja raskelt jooksnud kui täna. 1.Siin on ikka hiiglaslikud mäed 2. ülesse jooksmine nõuab ikka suurt vaeva, mul on vahest kõndimisegagi raskusi 3. Kuna siin hakkab varsti suvi siis lähevad ilmad veel kuumemaks kui nad juba on. Jooksin võib-olla ainult 5 km kui sedagi ja kuna ma olin nii läbi siis istusin varju ja ootasin kuni host-isa oma ringilt tagasi tuleb ning jalutasime koju. Koduteel õpetas ta mulle natuke hispaania keelt, see oli üppriski naljakas :D. Ülejäänud päeva lihsalt vedelesin ja ülejäänud magasid nagu neil tavakas on :). Mu hostpere on ühed suured unekotid :)
Täna ei teinud ma midagi, lihsalt logelesin ja vaatasin telekat. Hetkel vaatan simpsoneid hispaania keeles olen suht tuim selles kuna midagi aru ei saa.
Homme on siis uus koolinädal eks näeb, mis sellest tuleb ja kaua ma koolis olen. Kuna ma ei tea oma tunniplaanigi ega kaua mingi tund kestab ja kaua koolis üldse olen :D. Kooli osas olen ma küll nagu, isik kes on tundmatus kohas vette vistud ja peab ise vaatama kuidas hakkama saab :D
Loodan, et mõnipäev saab linnas ka ringi käija, kuna vaja juba vaikselt uusi asju osta :D

Väiksed tähelepanekud nende 11 päeva jooksul :
  • Liiklus on siin väga keeruline, autod tuututavad koguaeg.
  • Väga palju on mootorattaid ja rollereid, kuna nendega on kergem liigelda.
  • Tänavad on väga räpased, kuigi prügikaste on iga nurapeal.
  • Koolis õpilased lihtsalt räägivad omavahel ja õpetaja on niisama seal klassis.
  • Toidupoes on kõik asjad XXL suuruses, nt: cocad on 3 liitrised.
  • Neil ei ole piim külmaletis vaid kusikl kuivtoodete vahel, kuna neil on kaua säiliv piim.
  • Siin süüakse magusat ja soolast koos.  Nt: kui neil on külm siis nad teevad endale kakaod ja panevad sinna sisse juustu:D (it sounds like a very awful) 
  • Süüakse hästi palju puuvilju.  
Kindlasti on neid veel aga hetkel ei tule ühtegi meelde enam.





 kui ükspäev jooksmas käisin

 emme ja issi mul on nüüd aastaks koer :):)
ta on nagu need petshop'i loomakesed


Varsti jälle :)
K.