lihtsalt üks tavaline päev

Oma kalli pere soovil teen ühe väikse postituse:). 

Igastahes täna oli lihtsalt selline logelemise päev. Hommikul tõusin jälle suht vara, enne 7 olin juba üleval. Mis teha ajavahe annab veel tund, aga küll ma ka sellega ära harjun. Teised olid juba ära läinud ainult host-ema oli kodus (ta on kodune). Igastahes ta oli mulle juba hommikusöögi valmis teinud ning siis istusin lauda ja hakkasin sööma. Hommiku söögiks oli siis, ülihea mahl ( ei tea ainult, mis puuviljast), mingi juust ja siis aerepa ( ei tea, kas õigesti kirjutan) aga see on lihtsalt nii hea. Host-ema küsis siis, et kas ma tahan ka temaga toidupoodi tulla. Loomulikult olin ma nõus, kuna tahan näha kõike, mis siin külas toimub ( küla on viljandi suurune vist). Ühesõnaga käisime enne toidupoodi mulle kõnekaarti ostmas, kuskil koolis ( kus mulle öeldi, et olen liiga vana, et siia tulla. Aga ma võin ka eksida, sest mu hispaania keel pole just kiita :D ) and then läksime toidupoodi. Ei no kui meie pere ostab koju palju süüa, siis mu host-pere ostab veel rohkem. Meil oli kolm kärutäit süüa + veel majapidamis asju. Ja siin poodides pannakse sinueest ise asjad kilekotti + veel kui oled jala poodi tulnud TUUAKSE VEEL KOJU KA, UKSE ETTE :D. Mugavad inimesed, mis teha.
Natukese ajapärast hakkasid juba teised ka koju jõudma, samal ajal tegi host-ema süüa. Istusime siis kõik laua taha ja hakkasime sööma. Kõigepealt oli söögiks supp ( kus olid sees makaronid, kartul ja mingi magus asi) ja siis tuli mega suur praad, kus olid siis kana, riis, kartul ja veel midagi. Kui ma nii veel jätkan siis aasta pärast veeren ma küll kodu uksest sisse, siin käib ikka tõeline söögiorgja. Pärast lõuna sööki ütles host-isa, et pärast lähme jooksma. Aga siis juhtus see, et hakkas välku lööma ja müristama, niiet me ei läinudki :((.
Mu hispaania keele sõnavara on natukene laienenud. Paarist sõnast on saanud paarkümmend :)). Ja vennad on abivalmid, et aitavad ja õpetavad mind koguaeg :).  Nüüd istun oma toas ja teised kas õpivad või magavad :D.
Ja nüüd mõned pildid, mis ma lubasin teha oma uuest kodust.

 minu armas toakene :) 

 väiksed künkad, või mis?

minu igapäevane abiline

Päikest teile ! 

K.

Pere juures !!

Hola!

Alustan siis tegelikult eilsest päevast Bogotas. Hommiku poole tulid jälle vastu YFU töötajad , üks neist oli Silvia. Igastahes me käisime kullamuuseumis, mis oli täiega lahe. Seal oli nii palju kullast asju. Natuke pilte ka... 

 See oli mingi kuulast kett, mida anti põlvestpõlve edasi

 kuskil ma ei tea kus, on terve rand neid kujukesi täis

 asjad mida kantsid jumalad

 need käisid ninna

kirst kuhu inimesed pandi

See oli kõige esimene kullast asi, mis seal muuseumis on

sellised kujukesed asuvad San Agustinis(ma ei tea kas kirjutan õigesti). Kui sa seal käid, siis saad sealt mingisugust energiat, mis sind terveks ravib.

Väga palju näeb selliseid maju Bogotas

Surnud inimesele pandi näole selline mask 

Pärast väsitavat jalutuskäiku muuseumis, läksime sööma Colombia kõige  kuulsamasse söögikohta. Koha nimi oli Crepes & Waffles. Ühesõnaga sõin ma seal maailma parimat Cesari salatit lõhega :D + veel smuutit ja magustoitu. 

kas ei näe mitte isuäratav välja :)

 And then tuli mul minna juba lennujaama ja  lennata Medellini oma pere juurde. Bogota-Medellini lend oli väga lühike, vaevalt tundaega. Medellini lennujaama jõudes juhtus see jälle, et mu PAGAS ON KADUNUD  !!. Läksin jälle siis sinna kus need kadunud pagasite koht on ja sealt öeldi, et  su pagas tuleb järgmise lennuga. Vähemalt seegi oli hea uudis, et pagas jõuab kella 9-ks kohale. Niisiis küsis mu host-vend, et kas sa oled nõus ära ootama või tuleb koju homme. Igastahes me ootasime mu pagasi ära, koos host-venna ja ta tüdruksõbraga. Peale seda hakkasime, siis mu uue kodu poole sõitma. Medellin on lihtsalt supper ilus.

Ning nüüd jätkan juba siit (tänasest päevast). Ühesõnaga nüüd olen juba ühepäeva oma perega veetnud.
Täna hommikul olin ma jälle varajane, kõik teised magasid veel. Hommiku vara oli host-isa läinud rattaga sõitma ja tuli alles siis tagasi kui kõik olid üleval ja ära söönud. Ühteasja ma praegu saan kindalt öelda, nende pooleteise päevaga, et mul on ikka perega vedanud. Kõik teevad sporti ja on üli abivalmid ja toredad. Jagasin siis neile ka kingitused ära. Nad olid väga üllatunud kui kinkisin neile eestist raamatu, mis oli hispaania keeles. + Veel igasugust nänni.
Täna käisime siis väljas söömas, kuskil ma ei tea kus ja sõin jälle salatit. Siin on nii head salatid. Istusin seal lauas nagu totu, kõik räägivad omavahel ja siis mina istun seal niisama, kuna ei saa veel keelest aru. Nüüd oleme juba kodus ja meil vihma sajab ja äikest lööb ( Liisu midagi sinule :) ). Täna vist hakkame mingit filmi vaatama.

Kodust lisan mõni teinekord pildid.
Praeguseks siis tsaukipläuki :)


 

Kohal ja esimene päev teiselpool lompi :)

Terekest ka siit poolt :)

Sel hetkel kui ma blogi kirjutan teie juba ammu magate magustat und või hakkate tõusma. Ning hetkel pole see ajavahe veel  tunda andnud, kuigi olen suutnud nende lendudega endale nohu saada :(

Kirjutan siis natuke lahkumistest ja lendudest ka. Alustasin siis oma seiklust Tallinna lennujaamast, kell 06.45 ja see tähendas, et ma kodus magama ei läinudki. Tallinnast lendasime Amsterdami, kus pidime ootama oma järgmist lendu 5 tundi, aga see aeg läks mega kiiresti kuna lennujaam on lihtsalt HIIGLASLIK. Jalutasime oma gate'i vähemalt 15 minutit. Võtsime väiksed starbucks'd ja kuna kõht oli tühi siis suundusime mac'i (nii need lisakilod tulevad :) ).

See oli lihsalt sel hetkel nii maitsev :) 

Ning endasi lihtsalt istusime ja ootasime oma lendu. Järgmine lend oli siis Panama city'sse ning see lend kestis ligikaudu 10 tundi ( see oli ikka päris väsitav), aga selle-eest saime sellel lenul 2 korda süüa, ning toidud oli üpris maitsvad.

Amsterdami lennuki esimene söök

Amsterdamist ei saanud lennuk õigel ajal väljuda kuna lennukis oli väike laps järsku haigestunud ja lennukisse kutsuti arst. Viperuse tõttu arvasime, et me ei jõua Bogota lennule, aga õnneks läks kõik plaanipäraselt ning läbi Panama lennujaama joostes jõudsime Bogota lennule. Panama-Bogota lend oli väga lühike ja seal sai ka süüa. Bogota lennujaama jõudes läbisime passikontrilli ja suundusime pagasi saabumiskohta and then no luggage, läksime siis sinna kus on see lost bag infopunkt, täitsime mingid paberid ja siis öeldi meile, et need on Panamas ja tulevad homme teile koju. Selle üle olin ma väga õnnelik :). Nüüd olen juba oma pagasi kätte saanud ja kõik on korras. Enne väljumist tuli veel ühed paberid täita, aga ma ei saanud nende paberite täitmisele pihta, kuna lihtsalt pärast nende üleandmist pandi need kuhugile virna, aga see selleks. Vastas olid siis meil YFU'st töötajad koos õhupallidega :). Edasi sõitsime siis asenduspere juurde. Kes on kaks vanemaealist inimest ja kelle juurde ma jään hommseni. Aga igastahes nad on nii toredad ja sõbralikud inimesed :).  Tuba on suhteliselt suur ja mitmesaja tekiga kuna siin ei ole mingit küttet ja on natuke külavõitu aga elab üle. + TOAS KÄIJAKSSE JALANÕUDEGA !! Sain teada, et me oleme Georgiga 2 vahetusõpilast, kes tulid sel aastal Colombiasse.
JA ME LENNDASIME KOKKU LIGIKAUDU 20 TUNDI :)))))
23.08 reede 
Hommikul tõusin ma suht vara, mingi enne seitset olin juba üleval. Suhtlesin siis natuke ka Eesti inimestega ja peale üheksat oli aeg ennast voodist üles ajada ja sättima hakkata, sest kella 10'ks pidi tulema YFU töötaja meile vastu ja viima meid YFU kontorisse, seda teed jalutasime, ning nägin natuke ka Bogota linna. YFU kontoris oli ikka päris pikalt, mingi poole 7-ni õhtul. Selle ajasees teigime igasuguseid tegevusi, põhiliselt oli ikka rääkimine. Kõigepealt ootasime neid õpilasi kes on käinud vahetusaastal, neid oli vist 5. Need viis õpilast on väga toredad ja sõbraliku. Natuke juttu räägitud, istusime laua taha ja hakkasime siis sööma. Söögiks oli mingi Colombia supp, mille sees oli kartul, kana,ja mais. Kõrvale said võtta riisi ( riis maitseb meie omast magusamalt aga see-eest on väga maitsev), kõrvale jõime Colombia rahvusliku "Coca-cola't ( maitseb nagu tutiftrutid veega segatud ja lisatud gaase, aga see on nagu täiega hea !!!). Magustoit oli ka, mis oli tehtud ühe vahetusõpilase poolt. Kook oli nagu meie küpsisetort aga need polnud ka küpsised, ning vahele oli pandud sindruni kreemi laatset asja. Ühesõnaga Colombialsed söövad väga palju. Peale seda rääkisime jälle juttu ning kui jutud poole 7-ks oli räägitud hakkime liikuma. Linnas saime kokku nendega kelle juures me ööbim, ning siis otsustasime minna JÄLLE SÖÖMA, seekord läksime siis Colombia "mc'i". Oh need portsionid oli ikka mega suured. Ning kui söödud sai hakkasime kodupoole tulema. Ning nüüd olen kodus ja hakkan mingit teed jooma, mille nime ma kahjuks ei mäleta.
 Ning homme on Bogotas minul hetkel viimane päev, edasi lendan Medellini ja seal kohtud oma vahetusperega. Ah ja homme lähme mingi kullamuuseumisse ja peale seda lähen õhtul lennukile.
Fakte kirjutan natuke hiljem kui neid on juba rohkem :D .

 Lennukis sai natuke minionse :) 

Vaade mu praegusest toast 

Chao praeguseks :))

1 PÄEV, ei suuuda uskuda ..

Oehh , see tuli küll nüüd suure üllatusena. Just sel hetkel kui mul on jäänud veel ÜKS päev, teatab YFU Colombia, et mul on uus pere ja nad saadavad informatsiooni mulle meilil. Esiteks see tuli mulle väga suuure üllatusena, kuna olin just tulnud Robbie kontserdilt, mis oli mega awesome !!!!!! ( Pildid lisan mõni teine kord).
Aga siis natuke perest lähemalt... Peres elab ema, isa ja 4 poega. Selle üle olen ma õnnelik, et ükskord elus saab mul olla ka vend, olen koguaeg unistanud, et mul oleks kas suurem/väiksem vend:). Ja elama hakakan Medellini linna ääres, vist rantšos, kui ma õigesti aru sain. Ema Lida Patricia (46), kes on kodune, isa Juan Jose (54), kes on jurist ning vennad: kõige vanem vend Juan Jose (23), kes õpib ülikoolis juristiks, teine vend Samuel (21), kes õpib ülikoolis phühoterapiodiks ning kaks nooremat venda Emiliano (18) läheb vahetusaastale ja Rafael minuga sama vana käib koolis.
Hetkel nendest nii palju. Õhtul kirjutasin kirja ja nüüd ootan vastust nendelt :).
Lisan nendest ka paar pilti....

Alumise pildi peal on siis isa ja neli venda. (ma arvan :) )

Headööd teile siis, Chao

Only 10 days

Hola !

Ainult 10 paeva on veel jaanud !(puuduvad tapitahed). Lihtsalt uskumatu kui kiiresti aeg laheb, see on samas kurb aga teisalt tahaks ma juba kohal olla ja teada kuidas on uues kultuuris :). 
Vahepeal olen olnud koos oma kahe koige armsama inimesega. Ma jaan teid see aasta toesti igatsema ja pidage meeles, et teid ma ei unusta kunagi !
 Hetkel ma olen Leedus sugulastel kulas ja ma tunnen ennast tahelepanu keskpunktis kuna koik uurivad, et miks?millal? kas ma ei karda? jne.... Aga see on nii naljakas, et ma kusisin tana ristiisa poja naise kaest, et kus prugikast asub ( vene, inglise keeles) ja ta ikka ei saanud aru siis mul tekkis selline olukord kus ma motlesin, et toesti, kas ma pean natsu suust valjavotma, et ta aru saaks, mis ma tahan. Lopuks ta sai ikka minust aru ja see oli tore. Tana ohtul peab vara magama minema kuna vaja oosel Warsawisse soita Colombia saatkonda ja viisa paberid ara viia. Siis on sellega ka uhelpool :). 
Praegu on koik supper, votan Eestis olles viimast ja ootan perelt veel kirja, mis ma kirjutasin juba paris ammu. Loodan, et see paari paeva jooksul ikka tuleb. 

Ah see ka, et te voite mind 22.augustil lennujaama saatma tulla, kui teil on viitsimist hommiku vara ennast ulesajada. Kuna lend valjub juba 6.45 :) 

Aga hetkel koik, kirjutan teile varsti jalle.  

Chaou :) 

PERE !!!!!!

Lõpuks saan ka mina blogisse kirjutada, et mulle on leitud pere. See tunne on ikka awesome :):)
YFU Eestilt sain kõne eile hommikul suhteliselt vara, oli vist 12 paiku. Peale YFU kõnet vaatsin kohe meili ja sealt vaatas mulle vastu kiri, kus oli kirjas pereinfo.

Peres on siis ema Marta Liliana (43). Host-vend  Maximiliano (17; viibib 13/14 vahetusaastal), Jose (24; ei ela kodus) ning kasupoeg Luis Miguel (28; ei ela kodus). Kasutütar Salomé (24; ei ela kodus). Perega koos elab ka vanaema Fanny (73). Ühesõnaga ma hakkan elama ema ja vanaemaga. Ma arvan, et sa saab põnev aasta olema ja kindlasti ka uus kogemus, aga selleks ongi vahetusaasta. 

Eile kirjutasin ka perele kirja aga veel pole nad vastanud, kui vastavad siis kirjutan perest natuke rohkem. 

Hasta la vista !

ELO

Hei,

ELO ehk eelorietatsioon on 3 päevane üritus, mis on mõeldud selleks, et valmistada ette õpilased vahetusaastaks. Kokku oli  VÕP-e 84  + tiimarid neid oli vist 26 ja kokku oli meid ligikaudu 110 ringis.
1.päev 
Sel päeval jõudsin ma hiljem kui teised, kuna mul olid Tartus Eesti meistrivõistlused ujumises. Aga vahet ei ole, et ma hiljem jõudsin, vähemal ma jõudsin kohale. Kohale jõudes panin asjad ära ja läksin motivatsiooni ja ootuste ruumi, mis kestis veel mingi 5 minutit. Ning pärast seda viite minut oli workshop (kultuur). Ning seejärel oli kohvipaus, kus sai palju häid puuvilju. Edasi oli päevakava selline, et siis tuli workshop vahetuskogemus. Ning edasi oli õhtune programm, ehk siis toimusid igasugused lahedad mängud,
üks oli neist Here we go with the big fat pony, 

Ja veel Baby Shark

Ning kell 12 pidi olema oma tubades ja kell 1 oli öörahu. 

2.päev

Päev algas 8.30 äratusega Happy tree friendsi tunnusloo saatel. Edasi oli hommikuvõimlemine, siis hommiku söök. Edasi läks päev workshopide saatel. Esimene workshop oli kommunikatsioon, järgmine oli Probleemide lahendamine 1. Peale neid kahte workshopi oli maitsev lõuna. Järgmine workshop oli reeglid. Edasi oli probleemide lahendamine 2, kus me tegime igasugseid case läbi, et mis on juhtunud vahetusaastal. Edasi oli piirid, kus me rääkisime, et kui keegi tuleb sinu isiklikku tsooni liiga lähedale. Nende kahe workshopi vahel oli veel kohvipaus, kus sai jälle maitsvaid puuvilju. Õhtul oli meelelahtus programm, kus meid jagati 12 grupideks ja iga grupp pidi tegama etteaste. Meie grupp sai sellise ülesande, et poiss läheb vahetusõpilaseks Ghanasse. Jällegi oli öörahu kell 1. 

3.päev

Seekord oli äratus 15 minutit hiljem ja äratuse helinas oli Erich Kriegeri looga 

miks magate nii kaua

tõuske ülesse

ei kuule kukkelaulu

ei lähe pissile

Edasi olid jälle worksshopid simulatsioon, reisikorraldus ja kindlustus. Selle järgnes söömine ja peale seda oli ELO lõpusõnad ja kodugrupis kirjutasime iseendale kirja, mille saame avada alles siis kui tagasi tuleme.  Ning siis läksime õue ja kuulasime vabatahtlikusest ja lõpusõnad tiimaritelt ja sellega said need 3 KÕIGE LAHEDAMAT PÄEVA LÄBI. 

Tänud sellele 3 päevasele laagrile lähen ma poole enesekindalmalt vahetusaastale. Nende kolme päevaga sain ma kõikidele oma küsimustele ka vastused. 

 POMMIRÜNNAK!

nii toredad sildid olid, tüdrukute vetsus :)