Võite arvata palju ma neid mustandeid olen teinud, selle postituse kohta. Lihtsalt pole mitte mingisugust tuju, selle jaoks ja see muutub iga korraga ainult raskemaks. Peale igat rida pean üle lugema lause ja samal ajal proovin mõelda järgmist, sest kas sõnad ei tule meelde või siis lihtsalt tundub, et lause pole korrektne.
Miks ma siis täna ennast rohkem kokku võtsin kui enne? SEST MUL ON JÄÄNUD AINUL 100 PÄEVA VEEL!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Lihtsalt uskumatu kui kiiresti aeg läheb, see läheb isegi liiga kiiresti. Mis on väga väga kurb. Kuid igatsen vanaema tehtud head sööki ja emme kohupiima pannkookidest (ei tule see õige sõna meelde). Kuid need on asjad mida igatsen, okei okei igatsen ka oma kalleid eestlasi.
Tegelikult oli mul juba eelmine nädal tahmine see postitus teha, kuna oli YFU keskaasta seminar (28.märts). Need kes veel ei tea, siis see aasta on Colombias ainult kaks vahetusõpilast ja need on ka Eestist, ühest ja samast linnas ja ühest ja samast piirkonnast.
Ühegi YFU ürituse kohta ei saa midagi halvasti öelda, sest alati saab naerda ja on lõbus, isegi kui sa oled väsinud ja alguses pole eriti viitsimist sinna minna ja selle bussiga sõita. See seminar algas kell 5 ning peale kooli tulin koju vahetasin riided ja läksingi suhteliselt kohe YFU kontori poole, sest siin ei tea kui kaua bussid hiljaks jäävad.
Sinna jõudes olid kõik seal ja rääkisid juttu, minagi läksingi juurde ja peal seda kui olime natuke juttu rääkinud hakkas meil Georgiga orentasioon, kus pidi minegid ülesandeid täitma. Üks mida ma mäletan, oli see kus sa pidid tegema diagrammi semptembrist kuni märtsini. Kui Georgil oli alguses selline natuke mäe moodi asi, siis peale septembrit läks lihtsalt üheks sirgeks. Georgile vastupidiselt oli minul selline käänakutega, ehk siis oli mitu mäge.
Sõime seal empanadasid, mida ma küll igatsema hakkan. Kuid õnneks saab neid ka ise teha, kuid mina ei tea kuidas, jajjajaja .
Peale orientasiooni läksime kõik jäätisit sööma- Silvia, JC, Georg, Malu ja mina. Loomulikullt läksime Creps & Wafflitesse.
Laupäeval 29.märtsil käsisin kinos ja koju jõudsin suhteliselt hilja, niiet sõin ja läksin magama. Kinos käisime vaatamas 300 teist osa. Need kaks osa on ainukesed sõja filmid mida ma või vaadata, ja isegi ei tea miks.
Pühapäeval 30.märtsil. Suutsin ennast vedada ciloviale, siin saab seda teha iga pühapäev. See rada läheb meie kodu juurest, seega peab lihtsalt kodust välja astuma ja saab jooksma hakkata. Jooksmas käisin koos hostema sugulasega Julianiga.
Kuna meil saab esimene periood läbi siis, oli meil gruppiga töö. Vaja oli esitleda teatud lausega kas powerpoint või siis võis teha plakateid. Meie grupp tegi video ja videos joonistasime selle kohta sellised plakateid või nagu.....
Nüüd jõuame selle nädalavahetuse juurde laupäeval ei teinud me midagi. Hommiku vara läks hostisa tööle ja me jäime hostemaga kahekesi koju. Mina tõusin mingi 9 ajal ning hostema oli juba üleval. Kõige pealt vaatasime telekat, ning sealt ei tulnud midagi. Kuna meie mõlema lemmik sari on Grey's Anatomy, seega vaatsime netist 10 hoojaja osi ja sõime "tervisliku hommikusööki". Kui me kella 1 ei olnud veel me pesemas ära käinud, ning kui me seda ka hostisale ütlesime, siis telefonist kostev hääl oli küll jah :D :D.
Meil nagu juba tavaks saanud, et pühapäeviti (6.april) me käime SPA-s, nii ka see kord, kuid läksime proovima teist SPA-d. Ütleme nii, et mulle meeldis esimene SPA külaskäik rohkem, kuna said ise valida kuhu tahad minna ja sul oli terve päev aega seal olla ja oli ka palju odavam. See kus me see kord käisime olime nagu koerad. Esimeseks pidime minema sauna ja seal istuma 15 minutit siis tuli see mees ja ütles, et me peame istuma jääkülmas basseinis 40 sek jne jne. Ma tõsiselt tundsin ennast kui koerana. Kuid seal oli rohkem basseine mida said kasutada kui eelimises. Pärast arutasime terve kodutee, mis kellele meeldis ja mitte.
Koju tagasi jõudsime tegime hostemaga brownisid ja beseed tuunikala ja saiaga. Viimane just pole vist kõige istuäratavama, kuid kui see nimi ära jätta oli see kõige parem soolane besee mida ma kunagi saanud olen.
Õhtul vaatasime filmi ja ükshetk jäin ma televiisori ette magama ning ärkasin kui kõik olid magama läinud ja mind sinna televiisori ette magama jätnud.
Täna 7.aprili on mul siin järele jäänud 100 päeva, ehk nüüd siis hakkab neid kahenumbrilisi jooksma. Ma mäletan seda aega kui ma olin nii õnnelik, et mul sai siin olnud 100 päeva nüüd on järgi 100 päeva.
See nädal on viimane koolinädal ja algab semana santa ehk VAHEAEG!!!! See kestab nädala.
Järjest lähemale jõuab ka Amazoonase reis, see kestab 14-18/20 olen selline hajameelne, et ei mäleta täpselt. Ehk täpselt järele jäänud 7 päeva.
CHAOOOOOO :)
kui koolis mängid kaks tundi võrkpalli, siis lõpuks käed ja nägu väga erinevat värvi
natuke halb pilt on aga, see kuidas poole aasta olen vähemalt enda arust muutunud
juuksur nüsis mu juukseid ikka päris kõvasti, pärast oli kohe ikka väga lühiksesed
käisime hostisga üks nädalavahetus pastat söömas, sel ajal kui hostema oli tööreisil Medellinis
mundeali kleepsu raamat on satutnud siin täielikult ihaldus objektiks, kleebivad nii väiksed kui suured. Kuna see aasta on Colombia ka seal
tagasi tulles võin nii täitsa tavaliselt juba kusti asjad kätte võtta........ NALI
mingit kahtlast moodi ujuja, kes näeb välja nagu pruun lind :D
No comments:
Post a Comment