Nüüd kus ma olen ennast jälle vahepeal kogunud, et alustada blogi kirjutamisega. Panin isegi endale muusika mängima, et äkki läheb kiiremini. Mõtlesin, et viimased päevad teen igastpäevast eraldi postituse ja täna on mul aega seda teha ka, kuna homme meil kooli ei ole. Miks? Me lähme 2 päevasele retiro'le (laagrisse, väljasõidule vms)
Nüüd reisi juurde tagasi.
Peale seda kui me olime seal juba olnud kaks päeva, kuid esimene täispikk päev oli mööda saadetud, ning ka juba öö magatud, alustasime oma teist täispikka päeva ehk käima läks meil 3 päev.
Hommikut saime alustada natuke hiljem, kuna see päev nägi ette, et lähme suurema grupiga Amazoonase vettese sõitma ja külastama mitmeid külasid ja saari.
Pidime seal olema kuskil pool 8, seega saime minna tund aega hilisema bussiga. Kuid ikka olime me need kes bussipeale jooksid. Jälle me Leticiasse jõudsime, ning seekord sõime juba midagi korralikumat ja mitte kiirupealt, kuid ikkagi jah pidime kiiresti sööm ühes restoranis. Peale söömist suundusime sadamasse, ning seal ootas meid 20 inimesega grupp, ning ka loomulikult suurem paat, mis ka kohe poole kiiremini sõitis.
Kuskil poole tunniga olime oma esimeses peatus kohas, milleks oli Puerto Alegria, ning see saar asus Perus. Ning külastasime sellel saarel olevat ühte maja, kus neil oli hästi palju erinevaid loomi, ahvidest krokodillideni välja. Peale loomadega piltide tegemist suunduusime saarele Isla de los micos (kuulub Colombiale) ehk siis ahvide saarele.
Sa pidid banaani suhteliselt tugevalt hoidma enda käes, sest kui sa seda nõrgalt hoidad siis ahvid lihtsalt võttavad selle sinu käest ära ja sa pilti teha ei saa. Neid oli tõesti seal väga palju, ning neid oli vahest sinu peal rohkem kui kaks.
Pärast istusime paati, et sõita Puerto Nariño saarele, kus meid ootas lõunasöök. Lõuna söödud, jalutasime sellel saarel natuke ringi. Kuna kuumus oli suhteliselt tappev siis, oli seal jalutada päris hull. Pärast suundusime vaate torni, kus oli tõsiselt ilus vaade.
Sellel saarel suutsid Georg, Juli ja Raul mingiks ajaks ära kaduda, kuid õnneks ei läinud kaua aega kui nad ise jõudsid sadamasse. Istusime jälle paati, ning sõitsime jõel natuke ringi. Nad viisid meid sellisesse järve kus on täiesti tuulevaikne, ning olid ainult linnuhääled. Teate kui hea see paar minutit oli, kui me seal vaikuses istusime. Sa saad alles sellest siis aru, kui sa elad igapäev, sellises linnas kus kunagi vaikust ei ole.
Vaikuses äraoldud hakkasimegi vaikselt tagasi Leticia poole sõitma, kuid meil oli veel jäänud külastada üks saar (ausalt ma ei tea kuidas neid paremini nimetada saaks). Selle saare nimi või koha nimi oli Hor de lado (vms, täpselt ei mäleta). Selles kohas oli siis rohelt papagoisid, igat erinevat värvi. Pildid ja papagoid ära tehtud/vaadatud, istusimegi jälle tagasi paati, ning oligi aeg jälle Leticiasse jõuda.
Kuna me mõtlesime sellel hommikul, et tagasi tuleme küll bussiga, et see tuleb poole odavam, kahjuks me jõudsime suhteliselt hilja Leticiasse, siis viimane buss suutuis loomulikult ära minna ja meil ei jäänud muud üle kui jälle mototaxisse istuda ja hotelli sõita.
Lisan siia vahele veel, et Amazoonase vettes elab kahte erinevat sorti delfiine, ühed on roosakad hallid ja teised hallid.
Sinna jõudes sõime oma õhtusöögi ära ja läksime oma majja, nende kahe teise inimesega rääkima, kes olid pärit Medellinist. Mina lõpuni nende juttu ei kuulnud, kuna minu silmad vajusid enne kinni, kui nad lõpetasid.
Omshanty's oli see meie viimane öö, sest järgmine päev suundusime mingi 500m teise hotelli, kus me veetsime oma viimase "öö".
Järgmisest päevast teen eraldi postituse kuna, mul on suurem uni, ning kuigi ma homme kooli ei lähe tuleb mul ikka väga vara tõusta.
kui ma ei eksi, siis see loom on laiskloom
nii oli ta, ta seljas koguaeg
pole õrnaaimugi kes see loom on, kuid ta puhastas koguaeg seda kivi
seda väikest krokodilli suutsin ma veel kätte võtta.
kuid madudega on mul suuremad probleemid
sellle kilpkonna liigi nimi on matamata, otsetõlkes suresure(ei tea kas on õige ka )
esimeses peatuspunktis see ahv ei püsinud kordagi paigal
nii nad seda banaani su käest sõid
vist polegi vaja midagi öelda
üks väike peatus oli veel, kus sai asju osta ja siis nad demonstreerisid...... meelest läinud
jamh.....
meie selle päevane grupp
see on roosahallikas delfiin
ning see on hall delfiin, kes hüppab veest välja rohkem kui roosahallikas
selle delfiiniga oli mingi lugu, kuid jamhhhh
vaatame tõtt
Kuid nüüd ma lähen ruttu tuttu.
Chaoooo
No comments:
Post a Comment