Oleks viimane aeg lõpetada need Amazoonase postitused ära. Ma olin seda viimast postitust päris kaua edasi lükanud. Mõned päevad tegin ma selle valge paberi lahti ja kirjutasin ühe lause ja siis see blogimine tuli jälle meelde, aga siis oli mul juba aeg magama minna.
4 päev ehk 17.aprill
Hommikul pakkisime oma viimased kodinad kokku ja läksime hommikust sööma. Pärast head hommikusööki juhtas meid üks mees järgmisesse hotelli või siis ööbimis kohta, kus me veetsime oma viimase öö. Koha nimi oli Tanimboca. Sinna jõudes vaatas vastu meile rõõmsameelseid töötajaid, kes meiega kohe juttu tegid, ning ka meie võrkkiiged magamiseks koos sääsevõrkudega. Seekord me ei pidanud midagi kaasa võtma, ma mõtlen hetkel selliseid väiksemaid kotte ja igast muud träni. Ainult kes tahtsid need võtsid kaamera või millega oli võimalik pilti teha.
Kaamerad kaasavõetud hakkas meie täispikk päev Tanimboca's.
Esimene külastuspaik selles metsas oli väike loomade näitus, need kes elavad Amazoonase metsas kui ka väljaspool. Ussid ja nende sugulased ära vaadatud suundusime edasi. Seda ilusat loodust nähes ei tundunud ükski km liiga pikk. Lõpuks jõudsime sellisesse kohta, mis sarnanes seikluspargile, kuid oli loomulikult natuke väiksem, kuid see oli teistsugune. Ülesse me kõik saime, ning igalühel võttis see omajagu aega. Loomulikult pikemad olid esimesed. Lõpuks kui me olime jõudnud 30m maa pinnast, ootas meid laskumine, üks pikem, ning teine lühem.
Pärast seda toredat seiklust ootas meid järgmine veelgi parem seiklus. Nimelt pidime kanuudega sõitma meie lõunasöögi paika. Jagunesime siis nii, et mina koos Juliga ja Georg koos Rauliga. Raul ja Georg läksid ees ning meie koos Juliga viimastena. Mingi aeg me saime nendega kokku ja siis hakkas ära tegemise hetk, kas tüdrukud saavad enne poisse või mitte, siis kui me ette saime olime järgmine hetk koos selle paadiga vees.
Ning üks hetk ei olnud enam keegi nendes kanuudes vaid vees ja otsisid Rauli ühte jalanõud, mida Juli ja Georg ära peitsid, ning teine oli selles paadis ja järgmine hetk olid mõlemad jalanõud kadunud. Ühte nad teasid kuhu nad peitsid, kuid teine kadus koos kanuu ümber minemisega veealla. Seda ühte jalanõud otsisime vähemalt pool tundi kindalt. Lõpuks leitud suundusime edasi, kuid eks meil see venis ikka väga pikaks kuna suutsime veel nende kanuudega 1000000 korda ümber käia.
Söömiskohta jõudes olid kõik põhimõtteliselt kuivad ja siis saabusid 4 märga kassipoega + olid teised peaaegu oma söömistega ühelpool. Peale söömist otsustasime veel sinna ujuma minna ning pärast pidime ise oma majutuskohta minema.
ÖÖbimiskohta tagasi jõudes mõtlesime minna natuke õhtust Leticia linna vaatama, ning jalutasime ka Brasiilia poolele. Lihtsalt jalutasime mööda ühest sildist ja olimegi Brasiilias.
Kuidas me koju saime ja kuidas magasime ning kus magasime jääb minuteada. Kui kellegil huvi on siis võib teada anda.
5.päev ehk 18.aprill
Hommikul kell 8 suundusid poisid ujuma ühte, mis asus 3 km kaugusel jalutades, kuid me Juliga otsusasime parem veel magada, ning kui kell oli 11 jõudsid nad tagasi, ning meie ärkasime ka ülesse. Pestud söödud tahtsime minna Brasiilia poolele, et osta kaasa natuke odavamat šokolaadi, kuid kui me sinna lõpuks jõudsime oli kõik suletud, kuna oli Suuuuur Reeeede.
Lõupks suudusime tagasi Leticias, sõime kuskil lõunasööki, mis mulle väga ei meeldinud. Ning vaikselt suundusime lennujaama poole oma lendu ootama.
Bogotas tagasi olime kella 8/9 vahel. Vastas oli minu hostisa, kes meid kõiki pärast oma kodudesse viis.
Võin kohe kindalt väita, et see oli mu elu parim reis, täis seiklust, naeru ja kõike muud!!!
Kuid nüüd on mul aeg magama minna, CHAOOOO :)
4 päev ehk 17.aprill
Hommikul pakkisime oma viimased kodinad kokku ja läksime hommikust sööma. Pärast head hommikusööki juhtas meid üks mees järgmisesse hotelli või siis ööbimis kohta, kus me veetsime oma viimase öö. Koha nimi oli Tanimboca. Sinna jõudes vaatas vastu meile rõõmsameelseid töötajaid, kes meiega kohe juttu tegid, ning ka meie võrkkiiged magamiseks koos sääsevõrkudega. Seekord me ei pidanud midagi kaasa võtma, ma mõtlen hetkel selliseid väiksemaid kotte ja igast muud träni. Ainult kes tahtsid need võtsid kaamera või millega oli võimalik pilti teha.
Kaamerad kaasavõetud hakkas meie täispikk päev Tanimboca's.
Esimene külastuspaik selles metsas oli väike loomade näitus, need kes elavad Amazoonase metsas kui ka väljaspool. Ussid ja nende sugulased ära vaadatud suundusime edasi. Seda ilusat loodust nähes ei tundunud ükski km liiga pikk. Lõpuks jõudsime sellisesse kohta, mis sarnanes seikluspargile, kuid oli loomulikult natuke väiksem, kuid see oli teistsugune. Ülesse me kõik saime, ning igalühel võttis see omajagu aega. Loomulikult pikemad olid esimesed. Lõpuks kui me olime jõudnud 30m maa pinnast, ootas meid laskumine, üks pikem, ning teine lühem.
Pärast seda toredat seiklust ootas meid järgmine veelgi parem seiklus. Nimelt pidime kanuudega sõitma meie lõunasöögi paika. Jagunesime siis nii, et mina koos Juliga ja Georg koos Rauliga. Raul ja Georg läksid ees ning meie koos Juliga viimastena. Mingi aeg me saime nendega kokku ja siis hakkas ära tegemise hetk, kas tüdrukud saavad enne poisse või mitte, siis kui me ette saime olime järgmine hetk koos selle paadiga vees.
Ning üks hetk ei olnud enam keegi nendes kanuudes vaid vees ja otsisid Rauli ühte jalanõud, mida Juli ja Georg ära peitsid, ning teine oli selles paadis ja järgmine hetk olid mõlemad jalanõud kadunud. Ühte nad teasid kuhu nad peitsid, kuid teine kadus koos kanuu ümber minemisega veealla. Seda ühte jalanõud otsisime vähemalt pool tundi kindalt. Lõpuks leitud suundusime edasi, kuid eks meil see venis ikka väga pikaks kuna suutsime veel nende kanuudega 1000000 korda ümber käia.
Söömiskohta jõudes olid kõik põhimõtteliselt kuivad ja siis saabusid 4 märga kassipoega + olid teised peaaegu oma söömistega ühelpool. Peale söömist otsustasime veel sinna ujuma minna ning pärast pidime ise oma majutuskohta minema.
ÖÖbimiskohta tagasi jõudes mõtlesime minna natuke õhtust Leticia linna vaatama, ning jalutasime ka Brasiilia poolele. Lihtsalt jalutasime mööda ühest sildist ja olimegi Brasiilias.
Kuidas me koju saime ja kuidas magasime ning kus magasime jääb minuteada. Kui kellegil huvi on siis võib teada anda.
5.päev ehk 18.aprill
Hommikul kell 8 suundusid poisid ujuma ühte, mis asus 3 km kaugusel jalutades, kuid me Juliga otsusasime parem veel magada, ning kui kell oli 11 jõudsid nad tagasi, ning meie ärkasime ka ülesse. Pestud söödud tahtsime minna Brasiilia poolele, et osta kaasa natuke odavamat šokolaadi, kuid kui me sinna lõpuks jõudsime oli kõik suletud, kuna oli Suuuuur Reeeede.
Lõupks suudusime tagasi Leticias, sõime kuskil lõunasööki, mis mulle väga ei meeldinud. Ning vaikselt suundusime lennujaama poole oma lendu ootama.
Bogotas tagasi olime kella 8/9 vahel. Vastas oli minu hostisa, kes meid kõiki pärast oma kodudesse viis.
Corallus caninus
see oli üks hotelli tubadest või majaest, mis on natuke kallim, kuna on teistest eraldatud
YFu lollid hetked 1
2
3
4
sinna ülesse suudusimegi
ajamhhh
enne olime kuivad......
nüüd läbimärjad...
vist lõhnavad hästi, nuusuta :D:D
uus jalanõudepesu
valmis...
läksime... !
Võin kohe kindalt väita, et see oli mu elu parim reis, täis seiklust, naeru ja kõike muud!!!
Kuid nüüd on mul aeg magama minna, CHAOOOO :)
No comments:
Post a Comment