Hola hola amigos!
See nädal sain ma, siis kauem magada kuna Silvia ütles: "et sa ei pea nii vara tulema, et sul vaheaeg." Ning paaril päeval olen läinud kolmeajal kontorisse, ning siis tuli ka sinna Georg kuna tahtis salsat ja merenget tantida. Lõpuks saime pärsi normaalselt tantsitud.
See oli vist teisipäeval kui hakkasin bussipeale minema, et trenni minna, ning sellist peavalu pole mul ammu olnud, ning kui ujula juurde jõudsin läks see veel hullemaks. Mõtlesin juba, et kutsun Silvia järgi, et ta
mu koju viiks. Kuid seda ma ei teinud, sest trenni lõpuni on siin nii vähe jäänud. Seega läksin haigena trenni.
Loomulikult olin meil teine treener, kes teeb raskemaid trenne (mulle meeldis, kuna olin haige, oli see päris hull). Kui hostisa mulle pärast järgi tuli mõtlesin küll, et nüüd kui autosse kohe ei saa kukkun kokku. Autoga sõites mõtlesin ainult oma voodile, et ma sinna lõpuks saaksin. Koju jõudes sõin ja läksingi magama. Magamisest oli asi kaugel kuna pea valutas ning kõik see kloor ja nohu oli mul pähe vajunud (imelik sõnastus aga ma ei tea ka kuidas seda paremini sõnastada).
See nädala lõpp ei olnud meil trenni, kuna üks treener läks Usa'sse ning teisest ma ei tea aga teda ka ei olnud. Ning kuna trenni ei olnud siis mõtlesin, et külastan ülepikaaja jõusaali, nii ka ma tegin. See kuumus, mis seal jõusaalis oli, oli tappev (okei, mul laused lähevad aina segasemaks). Sealt ära tulles, oli mu nägu hullem kui tomat. Kuid mulle meeldis, eks ma mingipäev lähen jälle.
Koju tulles sõin ma lõunat, ning hiljem suundusin mall'i kuna mõtlesin, et nüüd oleks aeg mingi tite raamat ka lugemiseks võtta. Suundusin, siis raamatu poodi ja läksin väikeste laste raamatu osakonda ja valisin endale mingi raamatu. Peale seda jalutasi niisama seal ringi, mõtlesin, et vaatan ka Forever 21. Kui ma sinna sisenesin ja seda järjekorda nägin, siis mul kadus küll tuhin ära seal poes olemisest ja läksin välja. Mingiaeg jalutasin jälle koju tagasi. Koju tulles ei olnud veel kedagi kodus, ning sain veel üksildust nautida, ning raamatut lugeda. Vahepeal sai ka emaga paar sõna skypes vahetatud. Kümmne ajal tuli hostisa koju, ning ma küsisin, et kus hostema on. Vastuseks sain, et on sõppradega väljas. Koju jõudis hostema alles poole 2 paiku. Hommikul äratas mind hostema supper üllatusega. Eelmisel õhtul kui ta oli sõppradega kellegi juures tuli ühel inimesel pakkiga Eesti šokolaad, ning hommikul äratas mind hostema sellega üles ning ma küsisin läbi une kus sa Eesti šokolaadi said. See oli lihtsalt parim hommik siin.
Mind teeb veel kurvaks see, et pakk on jõudnud Colombiasse aga ma pole seda veel kätte saanud :(((((((.
Mis mul praegu neljapäevaga või oli see reedel (enam ei mäleta) seoses meelde tuli on see, et käisime ühes koolis vestluse. Millest siis vestlus koosnes. Ikka sellest, et miks sa siia kooli tahad tulla?, miks just Colombia?, etc. Räägiti ka sellest, et milline kord koolis on. Kool on poiste- ja tüdrukute kool. Kooli tundide ajal on vaikus (mis mind imestama pani, kuna Medellinis sellist asja ei teatud nagu tunni vaikus). Ning lisaks hakkan hispaania keelele veel mingit keelt õppima (portugali, prantsuse ning üks oli veel kuid ei tule meelde).
Kool iseenest seest oli ilus, ning mulle meeldis. Loodan, et direktor ütleb, et võin sinna kooli minna. Üheks suureks plussiks selle kooli juures on see, et MA EI PEA BUSSIGA KOOLI SÕITMA, vaid saan jalutada 2 minutit. Seega saan ka kauem magada, jeeeeeeeeeeeee.
Laupäeval oli siis prom. Kuna mu juuksed olid juba ei tea mis värvi siis otsustasin, et värvin pead ka selle puhul. Juuksed sain värvitud odavalt ehk siis 20 euro eest. Kõige parem selle asja juures on see, et me olime juuksuris hommikul kella 9-st kuni kella 4-ni. Ma pole elusees olnud nii kaua juuksuris, isegi oma lõpetamise ajal ei olnud ma nii kaua. Ega Colombialastel on aega küll. Vahepeal käisime lõunat söömas ning läksime tagasi, et meik teha. Kõik kokku nii juuksed (värv/soeng), küüned ja meik läksid maksma 40 eurot. Mulle lausa meeldib Colombia elu, kui vahest nii odavalt saab.
Laupäeva hommikul paistis päike ning oli soe. Õhtu lõpuks kui hakkasime kodus sättima suutis sadama hakkata, ning Georg ei saanud taksot kuskilt, et meie juurde tulla. Seega me läksime talle järgi ja sõitsime peo kohta. + Loomulikult suutsid hostvanemad sättima hakka pool tundi enne. Ma olin suht tunda aega enne valmis põhimõtteliselt. Lõpuks nagu alati läks meil kiireks.
Prom oli lahe ning sai tantsitud. Ning loomulikult oli seal ka inglis keelseid tüps laule ning vanemad inimesed küsisid, et miks seda veel siia vaja on. Miks ei lasta näiteks: salsat, merenget. Seda oli kuid vähem kui teisi.
Minu paariliseks oli Alejandro, kes on siis YFU vahtusõpilane, kes käis Saksamaal. Loomulikul suutsin ma olla natuke pikem kui tema, kuid olen sellega siin juba harjunud, et olen teistest pikem. Sai räägitud sai mängitud :D. Kella 3-st või poole 4-st hakkasime ära tulema, kuna suurem osa väsis ära. Autos kui me kõiki koju sõidutasime tekkis väike arutlus. Selle üle kui palju välismaist muusikat oli, ning reggetoni. Kuna sinna oli kutsutud ka lapsevanemad, siis Silvia ütles, et oleks võinud rohkem seda ja seda muusikat olla, kuna nemad oleksid ka tahtnud tantsida. Kui ma seda postitust alusatsin, siis oli mul palju kirjutada sellest sündmusest, kuid nüüd kui kirjutan seda paar päeva hiljem, ei tule midagi meelde. Kui mul midagi seoses sellega meelde tuleb, siis lisan juurde.
Hiljem kui olime Georgi ja Alejandro koju viinud, tuli hostvanematel söögi isu. Kell oli sel hetkel juba 4 läbi nin sai pool 5. Otsustasid nemad, et tahavad suurt perrot (hot dogi) süüa. Ma mõtlesin, et nad ikka valivad mõne väiksema, sest kell oli juba palju. Kus sa sellega, valime ikka kõige suurema. Küsisid veel minu käest, et kas ma tahan eraldi endale. Sel hetkel polnud mul absoluutselt millegi isu, seega ma võtsin sellest perrost, mis nad kahepeale sõid ühe ampsu ja oligi kõik.
Järgmine päev ehk siis pühapäeval põõnasin ma päris kaua. Ligi poole 1 ning mõtlesin, et täna on logelemise päev, et kõik on kodus jne. Algselt pidid minema hostvanemad kellegi juurde jälle niisama juttu ajama ning kooki sööma. Ma sel hetkel mõtlesin, et ma siis jään koju. Küsisin ka veel, et kas ma jään siis koju. Vastuseks tuli, et kui me lähme tuled sina ka. Seega ma pühapäeva kodus ei veetnud. + See õhtu möödus lihtsalt laginal naerdes ja kuna seal oli väike laps, keda püüti magama panna. Käidi meid iga natukese ajatagan hoiatamas, et ma ei saa teda nii magama panna, kui te koguaeg naerate. Koju jõudsime jällegi suhteliselt hilja ning mul polnud mingit tuju, seda postitust teha.
Nüüd on käes juba järgmise nädala teisipäev, see lükkus see postitus päris palju edasi.
Eks esmaspäeval oli veel see laiskvorst külas, ning polnud tuju teha jällegi. Kuigi kirjutasin mingi osa sellest valmis ja sinna see jägi.
Täna mõtlesin, et võtan ennast kokku, et peale jõusaali kirjutan selle valmis ja saate lugeda. Ei kus sa sellega, suutsin kaks rida kirjutada, ning tuju kadus taas.
Nüüd on juba kell 11 õhtul ning hommikul on kella poole 6-st hommikul trenn ja mõtlesin jällegi, et ei lükkan selle hommsesse. aga ei teinud seda, proovin ikka olla korralik ja pühapäeviti blogisse midagi kirjutada.
Kui õhtul trennist koju tulin, ütles Silvia, et läheb homme sinna kooli ja algkirjastab paberi direktori juures, et ma seal koolis saan käija.
Ausalt öeldes kell liigub nii kiiresti, et aega seda üle lugeda põhimõtteliselt ei ole. Niiet loodan, et te ei pahanda kui siin mingid vead sees on. :D
.png)
See nädal sain ma, siis kauem magada kuna Silvia ütles: "et sa ei pea nii vara tulema, et sul vaheaeg." Ning paaril päeval olen läinud kolmeajal kontorisse, ning siis tuli ka sinna Georg kuna tahtis salsat ja merenget tantida. Lõpuks saime pärsi normaalselt tantsitud.
See oli vist teisipäeval kui hakkasin bussipeale minema, et trenni minna, ning sellist peavalu pole mul ammu olnud, ning kui ujula juurde jõudsin läks see veel hullemaks. Mõtlesin juba, et kutsun Silvia järgi, et ta
mu koju viiks. Kuid seda ma ei teinud, sest trenni lõpuni on siin nii vähe jäänud. Seega läksin haigena trenni.
Loomulikult olin meil teine treener, kes teeb raskemaid trenne (mulle meeldis, kuna olin haige, oli see päris hull). Kui hostisa mulle pärast järgi tuli mõtlesin küll, et nüüd kui autosse kohe ei saa kukkun kokku. Autoga sõites mõtlesin ainult oma voodile, et ma sinna lõpuks saaksin. Koju jõudes sõin ja läksingi magama. Magamisest oli asi kaugel kuna pea valutas ning kõik see kloor ja nohu oli mul pähe vajunud (imelik sõnastus aga ma ei tea ka kuidas seda paremini sõnastada).
See nädala lõpp ei olnud meil trenni, kuna üks treener läks Usa'sse ning teisest ma ei tea aga teda ka ei olnud. Ning kuna trenni ei olnud siis mõtlesin, et külastan ülepikaaja jõusaali, nii ka ma tegin. See kuumus, mis seal jõusaalis oli, oli tappev (okei, mul laused lähevad aina segasemaks). Sealt ära tulles, oli mu nägu hullem kui tomat. Kuid mulle meeldis, eks ma mingipäev lähen jälle.
Koju tulles sõin ma lõunat, ning hiljem suundusin mall'i kuna mõtlesin, et nüüd oleks aeg mingi tite raamat ka lugemiseks võtta. Suundusin, siis raamatu poodi ja läksin väikeste laste raamatu osakonda ja valisin endale mingi raamatu. Peale seda jalutasi niisama seal ringi, mõtlesin, et vaatan ka Forever 21. Kui ma sinna sisenesin ja seda järjekorda nägin, siis mul kadus küll tuhin ära seal poes olemisest ja läksin välja. Mingiaeg jalutasin jälle koju tagasi. Koju tulles ei olnud veel kedagi kodus, ning sain veel üksildust nautida, ning raamatut lugeda. Vahepeal sai ka emaga paar sõna skypes vahetatud. Kümmne ajal tuli hostisa koju, ning ma küsisin, et kus hostema on. Vastuseks sain, et on sõppradega väljas. Koju jõudis hostema alles poole 2 paiku. Hommikul äratas mind hostema supper üllatusega. Eelmisel õhtul kui ta oli sõppradega kellegi juures tuli ühel inimesel pakkiga Eesti šokolaad, ning hommikul äratas mind hostema sellega üles ning ma küsisin läbi une kus sa Eesti šokolaadi said. See oli lihtsalt parim hommik siin.
Mind teeb veel kurvaks see, et pakk on jõudnud Colombiasse aga ma pole seda veel kätte saanud :(((((((.
Mis mul praegu neljapäevaga või oli see reedel (enam ei mäleta) seoses meelde tuli on see, et käisime ühes koolis vestluse. Millest siis vestlus koosnes. Ikka sellest, et miks sa siia kooli tahad tulla?, miks just Colombia?, etc. Räägiti ka sellest, et milline kord koolis on. Kool on poiste- ja tüdrukute kool. Kooli tundide ajal on vaikus (mis mind imestama pani, kuna Medellinis sellist asja ei teatud nagu tunni vaikus). Ning lisaks hakkan hispaania keelele veel mingit keelt õppima (portugali, prantsuse ning üks oli veel kuid ei tule meelde).
Kool iseenest seest oli ilus, ning mulle meeldis. Loodan, et direktor ütleb, et võin sinna kooli minna. Üheks suureks plussiks selle kooli juures on see, et MA EI PEA BUSSIGA KOOLI SÕITMA, vaid saan jalutada 2 minutit. Seega saan ka kauem magada, jeeeeeeeeeeeee.
Laupäeval oli siis prom. Kuna mu juuksed olid juba ei tea mis värvi siis otsustasin, et värvin pead ka selle puhul. Juuksed sain värvitud odavalt ehk siis 20 euro eest. Kõige parem selle asja juures on see, et me olime juuksuris hommikul kella 9-st kuni kella 4-ni. Ma pole elusees olnud nii kaua juuksuris, isegi oma lõpetamise ajal ei olnud ma nii kaua. Ega Colombialastel on aega küll. Vahepeal käisime lõunat söömas ning läksime tagasi, et meik teha. Kõik kokku nii juuksed (värv/soeng), küüned ja meik läksid maksma 40 eurot. Mulle lausa meeldib Colombia elu, kui vahest nii odavalt saab.
Laupäeva hommikul paistis päike ning oli soe. Õhtu lõpuks kui hakkasime kodus sättima suutis sadama hakkata, ning Georg ei saanud taksot kuskilt, et meie juurde tulla. Seega me läksime talle järgi ja sõitsime peo kohta. + Loomulikult suutsid hostvanemad sättima hakka pool tundi enne. Ma olin suht tunda aega enne valmis põhimõtteliselt. Lõpuks nagu alati läks meil kiireks.
Prom oli lahe ning sai tantsitud. Ning loomulikult oli seal ka inglis keelseid tüps laule ning vanemad inimesed küsisid, et miks seda veel siia vaja on. Miks ei lasta näiteks: salsat, merenget. Seda oli kuid vähem kui teisi.
Minu paariliseks oli Alejandro, kes on siis YFU vahtusõpilane, kes käis Saksamaal. Loomulikul suutsin ma olla natuke pikem kui tema, kuid olen sellega siin juba harjunud, et olen teistest pikem. Sai räägitud sai mängitud :D. Kella 3-st või poole 4-st hakkasime ära tulema, kuna suurem osa väsis ära. Autos kui me kõiki koju sõidutasime tekkis väike arutlus. Selle üle kui palju välismaist muusikat oli, ning reggetoni. Kuna sinna oli kutsutud ka lapsevanemad, siis Silvia ütles, et oleks võinud rohkem seda ja seda muusikat olla, kuna nemad oleksid ka tahtnud tantsida. Kui ma seda postitust alusatsin, siis oli mul palju kirjutada sellest sündmusest, kuid nüüd kui kirjutan seda paar päeva hiljem, ei tule midagi meelde. Kui mul midagi seoses sellega meelde tuleb, siis lisan juurde.
Hiljem kui olime Georgi ja Alejandro koju viinud, tuli hostvanematel söögi isu. Kell oli sel hetkel juba 4 läbi nin sai pool 5. Otsustasid nemad, et tahavad suurt perrot (hot dogi) süüa. Ma mõtlesin, et nad ikka valivad mõne väiksema, sest kell oli juba palju. Kus sa sellega, valime ikka kõige suurema. Küsisid veel minu käest, et kas ma tahan eraldi endale. Sel hetkel polnud mul absoluutselt millegi isu, seega ma võtsin sellest perrost, mis nad kahepeale sõid ühe ampsu ja oligi kõik.
Järgmine päev ehk siis pühapäeval põõnasin ma päris kaua. Ligi poole 1 ning mõtlesin, et täna on logelemise päev, et kõik on kodus jne. Algselt pidid minema hostvanemad kellegi juurde jälle niisama juttu ajama ning kooki sööma. Ma sel hetkel mõtlesin, et ma siis jään koju. Küsisin ka veel, et kas ma jään siis koju. Vastuseks tuli, et kui me lähme tuled sina ka. Seega ma pühapäeva kodus ei veetnud. + See õhtu möödus lihtsalt laginal naerdes ja kuna seal oli väike laps, keda püüti magama panna. Käidi meid iga natukese ajatagan hoiatamas, et ma ei saa teda nii magama panna, kui te koguaeg naerate. Koju jõudsime jällegi suhteliselt hilja ning mul polnud mingit tuju, seda postitust teha.
Nüüd on käes juba järgmise nädala teisipäev, see lükkus see postitus päris palju edasi.
Eks esmaspäeval oli veel see laiskvorst külas, ning polnud tuju teha jällegi. Kuigi kirjutasin mingi osa sellest valmis ja sinna see jägi.
Täna mõtlesin, et võtan ennast kokku, et peale jõusaali kirjutan selle valmis ja saate lugeda. Ei kus sa sellega, suutsin kaks rida kirjutada, ning tuju kadus taas.
Nüüd on juba kell 11 õhtul ning hommikul on kella poole 6-st hommikul trenn ja mõtlesin jällegi, et ei lükkan selle hommsesse. aga ei teinud seda, proovin ikka olla korralik ja pühapäeviti blogisse midagi kirjutada.
Kui õhtul trennist koju tulin, ütles Silvia, et läheb homme sinna kooli ja algkirjastab paberi direktori juures, et ma seal koolis saan käija.
Ausalt öeldes kell liigub nii kiiresti, et aega seda üle lugeda põhimõtteliselt ei ole. Niiet loodan, et te ei pahanda kui siin mingid vead sees on. :D
me ei veeda ühtegipäeva ilma jäätiseta
.png)
mängime lolli....
nüüd võiks ka ühe korraliku pildi teha
esimene hispaania keelne raamat
te ei usu kui tänulik ma neile olen. Lihtsalt parimad on
sry Gerorg loodan, et väga kuri pole :)
Ma tean, et te lugeda ei viitsi. Kuid seeeest on pilte ka. Ikkagist teen blogi endale, et mul pärast hea lugeda oleks.
Aga praeguseks CAHOO. Võite juba see nädal oodata järgmist postitus.
K.
No comments:
Post a Comment