Kristel Colombias : sünnipäev ja muud tegemised

Järgmine pühapäev on käes, ning aeg blogilainele tulla. Kuigi selle nädala sees midagi erilist vist ei juhtunud, arvan, et pilte tuleb rohkem kui juttu. Kuid mind kunagi ette ei tea. Lisaks on mu siin imelises Colombias täitunud 100 päeva :)

Nädala sisene oli nagu ikka hommikul ülesse, kas siis bussiga või autoga YFU kontorisse. Seal paar tundi hispaania keele tunde ning lõuna. Peale seda kas lihtsalt juttu või Georg tuli ka sinna, ning meil on tantsutunnid. Lõpuks kui kell saab kuus on mul aeg minna bussiga trenni. Bussi teekond ujula juurde sõltub sellest kuidas liiklus on. Näiteks ükspäev võttis aega see ainult pooltundi ning teine päeva poolteist. Trennis olen kella 10 ning, siis tuleb hostissa mulle järgi ja sõidame koju. Peale seda söön midagi kas soojasööki või siis mingit võileiba. Lõpuks tulebki see aeg kui tuleb ennast vaikselt voodisse sättida. Nii olid mu päevad teisipäevast-neljapäevani. Esmaspäeval õpetati mulle millist bussi pean ma võtma, et YFU kontorist koju saada (vahel tunnen ennast väga väiksena).

Jõuame siis reedeni ... Reedel oli siis üks sünnipäev, millest ma varem ka kirjutasin. Sealt sünnipöevalt teadsin see kelle sünnipäeav oli ning kahte tüdrukut veel. Ma kirjutan sellest natuke detailsemalt kuna tahan seda pärast aastat ka veel lugeda.

Sünnipäeav pidi algama kell 9 ning mina olin veel kell 9 kodus, kuna mu hostvanemad polnud vee koju tulnud. Jõudsin nad koju poole 10ks, ning 10ks olin sünnipäeval. Issi sulle ma pean ütlema, et kui sa siin tahaksid, et ei hilinetaks, siin on see tavaline ja keegi ei tee sellest numbrit.

Kui oli tuppa astunud, siis kõik pilgud old hetkega minupeal. Eks ma sellega olen siin harjunud juba kuid see oli kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Istusin siis diivanile ning mõtlesin, et nüüd tuleb üks küsimuste rohke paar tundi. Ei läinud 5 minutitki mööda kui ligikaudu 10 inimest minu ümber olid ja mulle lihtalt küsimusi küsisid. Kirjutan ka paar küsimust siia: "Mis su nimi on?", "Kust sa tuled?", "Mis keelt teil seal ka räägitakse?", "Kaua sa siin oled olnud?", Kauaks sa siia jääd?", neid oli veel ja veel ja õhtujooksul need kordusid ja mitte palju. Kuna Silvia pani ühe video ülesse, kus me tantisme Georgia, siis nad olid ka kuidagi selle teada saanud.(Kuna suurem osa on seda videot näinud, siis arvan, et Georg pahaseks ei saa ja ma seda siin jagan: https://www.facebook.com/photo.php?v=10153555832740174&set=vb.779450173&type=2&theater). Neil tekkis siis arutlus oma vahel, et äkki ma tantsiks seal ka. Loomulikult ega sel hetkel poisid kadedad ei ole. Selles esimeses tantsimises midagi imeliku ei oleks olnud kui ma poleks pidanud tantsima nii, et kõik istuvad ning mina tantsin keset tuba. Lõpuks oli kõik hea ja tundin ennast väga koduselt, sai tantsitud ja juttu räägitud.

Lihtsalt ma ei saa mainimata ka jätta kuidas üks poiss istus mu kõrvale ja ütles, et ma näen su peaümber tähti, ning arvan, et sa oled väga supper iseloomuga tüdruk (kui need tähed välja jätta, siis oli see päris südantsoojendav). Ausaltöeldes ma ei mäleta ta nime, kuna sel õhtul oli mulle ligikaudu 20 uut nime. Lisaks suutis ta mulle pool oma reisist Inglismaal ära rääkida + kui ilusa tüdrukuga ta seal kohtus (eks kõigil vahel juhtub nii :D).

Kusikil poole 2 ajal jõudsin ma koju. Kuid und mul veel koju jõudes ei olnud seega istusin niisama voodis ja mängisin minionse. Ma teadsin, et pean magama jääma kuna hommikul oli vara trenn.

Hommik oli mulle ikka päris raske kuna öösel polnud korralikult maganud. + suutsin trenni hiljaks ka jääda, ning treener ütles, et sulle nüüd 30 kättekõverdust ja kõhulihast.

Treener on meil hüppersupper lahe viskab koguaeg nalja ning laupäeval olin mina see kelle kulul ta nalja viskas. Kuna ta teadis, et eelmine õhtu oli mul sünnipäev, siis mõnitas mind: "Kristel corre corre", ning ta ütles veel midagi aga ma tõesti ei mäleta.

Koju tulles mõtlesin, et lähen pikutan natuke, aga kus sa sellega oli vaja minna järgmisele lõpetamis kohvitamisele. See oli küll natuke hiljem, kuid meile tulid külla hostvanemate kaks head sõpra väiksele söömisile. Jällegi sai nalja kuna tõesti mul ei hakka kunagi hostvanematega igav, alati on millesti rääkida.

Õhtul siis sõitsime teise poeblosse, ning läksime sööma hästi hubassesse kohta. See oli küll sellest poeblost väljas ning pidime natuke edasi sõitma. Ei söönud soojatoitu ainult kooki ja jõime teed. Mina sõin siis cheescake con blanco chocolate, nii maitsvat kooki pole ma ammu saanud. Kuskil 9 ajal hakkasime tagasi tulema, ning kui ma koju jõudsin suutsin mõelda ainult oma heale voodile. Hostema veel enne magama minukut küsis, et kui kaua plaanin magada. Ütlesin, et mitte väga, et enne 10 olen üleval. Võite arvata kaua ma täna magasin..... kõigest 12-ni. Arvan nüüd, et natukeseks on mu uni rahuldatud.

Täna pole ma midagi erilist teinud lihtsalt logelenud kodus ja pannkooke söönud. Lõpuks ma polegi istunud tervepäev kodus, vaid läksime ühte kohvikusse. Silvial oli vaja kohtuda perekonnaga kelle üksi laps läheb vahetusaastale kaasa, ning läksin kaasa. Lihtsalt nii hea oli rääkida ning kõike muud. Nüüd olen lõpuks kodus tagasi ja kell on 11 kohe kohe. Õnneks homme ma ei pea vara minema YFU kontorisse, vaid saan kaum magada.

Olen vaikselt kirjutama hakkanud ka erinevustest, ning loodn lähiajal selle avaldada. Kuid ei anna täpset kuupäeva millal ma seda teen. Niiet jääge ootama.

Kuid ma vabandan jälle, et nii palju kirjutasin, kui mul algselt tuju ei ole üldse seda teha siis lõpuks tuleb ikka pikk jutt :D