Sellel nädalal olen postitanud päris tihedalt. Ei tea kust see tujumon tulnud. Arvan, et teil selle vastu pole midagi ja seekord tuleb juttu päris päris vähe, kuid pilte on see-eest küllaga.
Vahepeal on mul siin täitunud kolm imelist kuud ja läheb ainult paremaks ja paremaks.
Selle mädalavahetuse veetsime siis väikses linnakeses koos minu vahetuspere ning Georgiga. Võib öelda jälle, et oli supper nädalavahetus täis naeru ja igast jutte.
Alustasime sõitu laupäeva vara hommiku, okei võib-olla ei olnud nii hommiku vara ligikaudu 9-st. Kuna liikulus on siin ka pühapäeval lihtsalt hull, siis linnast väljasõit võtis ligi tund või rohkem aega. Linnapiiris tegime peatuse ja ootasime teise perekonna ära kellega me seda sõitu alustasime. Natukese aja pärast tegime peatuse, et süüa empanaadasid (näevad need välja korbi taolised ja on tavaliselt kas liha, kana, juustuga ja veel igasuse asjaga, kuid need kolm on põhilised). Sõit nagu sõit ikka, palju mäegesid ja mitte sirget teed.
Järmise peatuse tegime Macheta külas, kus Georg istus teise autosse ja meie jäime sinna külakesse. Miks siis? Kuna Silvia nõbu lõpetas ülikooli ja selle puhul oli tehtud väike fiesta. Järjekordne uus seltskond ja samad küsimused millele ma vastama pean. Kuid ma ei virised mulle meeldib siin ja siinsed küsimused. Nagu siin fiestade puhul tavaks on, siis on hästipalju süüa. Söögiks oli siis supp ning magustoiduks suur kook. Õhtu lõpuks hakkasime mängima sellist mängu, et kaks inimest keerutavad suur hüppenööri ja teised hüppavad. Üks suur erinevus mida ma tähele olen pannud on see, et siin ei vaadata vanust, sa võid olla 40 või 10-ne aastane hüppad ja teed igast lolle asju kaasa. Silvia ütles mulle, et vahetevahel korraldav suured pidžaama peo. Siin on väike kõik inimesed hullud, olemata vanusest. Sealt tulime ära kuskil 6-7 vahel ning sõitsime Cuateque'sse, kus Georg oli veetnud pool päeva. Õhtu pimedas sõita mägede vahel, ehk siis tee on siiru viiruline (on vist selline sõna) on väga raske, ning mulle absoluutselt ei meeldi.
Kui jõudsime Cuatequesse ning ootasime, et teised meile vastu tuleksid ja teed näitaksid. Kokku saades tegime hamburgessa ja perro peatuse. Kui need kätte saime hakkasime finca poole sõitma.
Kuna oli ilus õhtu siis poisid tegid väikse lõkke. Istusime siis kaks tüdrukut ja kolm poissi lõkke ümber ja rääkisime juttu. Sel päeval ei olnud taevas ühtegi pilve, taevas oli tähti täis, lihtsalt mega ilus oli. Istudes selle lõkke ümber meenutas väga Eestis ühte suve (Liisu tead küll millest räägin). Õhtu lõppes sellega, et vaatasime üht filmi, les miserables. Mulle isegi meeldis see film, kuid tavaliselt mulle sellised filmid ei meeldi, mis on muusikalise sisuga ning natuke vanaaegse kujundusega.
Magama ma kartsin jääda, kuna seal on igasuguseid ämblike ja skorpione. Sel õhtul leidis keegi kuskilt ühe skorpioni ning neil on väiksest saati nendega mingi mäng. Kujutab see siis endast, et teevad mingisugused põleva ringi ning panevad skorpioni sinna ringi sisse ja vaatavad kuidas ta sureb. Minujaoks oli see vastik ja õudne.
Hommikul tõusin sellepeale ülesse, et üks koertest oli meie tuppa saanud ja siis hingas oma haisva suuga mulle otse näkku.
10/11 ajal hakkasime siis kodupoole tagasi sõitma. See päev oli ikka mõnusalt soe ja päike paistis terve tee. Kui me järjest Bogotale lähemale jõudsime muutus ilm aina koledamaks, ning kui täitsa Bogotasse jõudsime hakkas sadama.
Bogotasse jõudes läksime Mehiko restoraani sööma. Toit oli seal nii hea. Ning kunagi jõudsime ka koju. Vaatasime j'älle filmi The Internship. Ma mingit osa filmist ei mäleta, vist siis sel hetkel magasin.
Nüüd vaatan niisama telekat ja naudin pühapäeva õhtut.
Ahahaha algselt ütlesin, et kirjutan vähe. Tuli jälle natuke pikk jutt. Loodan, et olete rahul sellega.
tutvustan linndu
kui karjud mu peale, siis mina näitan keelt
üks nendest koerdest kes seal olid
cerdo
esimeses ficas olev perro
kõik võivad hüppata
mina dšunglis
Oli siis teksti ning palju pilte, on veel neid pilte kuid kõike pole mõttet ka siia panna. Georgist ei või ma pilte panna, keelas mul selle katekooriliselt ära :D:D
Chao mis amigos/amigas
K.
No comments:
Post a Comment