Mõtlesin, et olen tubli ja hakkan iga pühapäev blogi kirjutama. Kuid mis päev oli eile..... pühapäev ja loomulikult ei täitnud ma blogi. Miks ma siis nii otsustasin, et pühapäev on blogimise päev, ei teagi lihtsalt spontaalne mõte. Vaatab, mis sellest välja tuleb.

Kuid nüüd tegemiste juurde......Hetkel pani täitsa mõtlema mida ma eelmine nädal tegin. Maybe alustan sellest, mis nädala lõpupoole toimus, ning panen punktidena kirja.

• Pühapäeval käisin siis järgmisel 10 km jooksul, ning seda jooksu ei anna võrrelda we runi 10 km jooksuga. Miks siis? 1. Inimesi oli poole vähem (Unisefil 8000 ja We runil 15000). 2. Kuidagi kergem oli joosta. Kui jooks läbi sai hakkasime kodupoole minema, kuid enne pidime loomulikult veel sajast kohast läbi käima. Mul ei ole selle vastu midagi, et me kuhugile lähme, kuid sellel hetkel oleks ma tahnud parema meelega koju minna ja ennast puhtaks pesta.
  Kuna Juan Carlosel oli enne kui nad Silviga puhkuse reisile läksid sünnipäev, ning nad otsustasid, et tagasitulles teeme väikse istumise pererinigis. Ning nad otsustasid seda teha pühapäeval. Kuna mina olin suht väsinud, siis nad küsisid, et kas ma kooki ei viitsi teha, ning sel hetkel ei olnud mul mingit tuju köögis kokkamiseks. Seega läksime ja võtsime koogi/keeksi  poest (pole kindel kumb neist see oli).
  Koju tulles läksin otse joones pesema, ning maailma parim asi pärast jooksu on külm dušš, me encanta mucho. Pärast seda vaatasime üht filmi (Nosotris los nobles - soovitan väga, kuid kahjuks on see hispaania keeles). Kui film vaadatud, otustasin vähe silma kinni panna ja tukkuda. Minu tukkumine võrdus sellega, et magasin lõpuks vist üle nelja tunni (Liisu, teab kui ma otsustan tukkuda natuke). Ärkasin siis selle peale ülesse kui Silvia ütles, et külalised tulevad, et nüüd võiks ärgata juba. Eks ma siis seda ka tegin.
  Kui need tuttavad ja sugulased kokku tulevad, saab alati naerda ühe kõhutäie, kuid ei puudu ka Eestit puufutavad küsimused.
  Külalised läksid mingiaeg ära, ning minul loomulikult und ei tulnud. Kanaleid kõpsides, tuli järgmine film Rio. Ning peale seda läksin magama.
• Laupäeval tulid siis silvia sugulased meile külla, lõunat sööma. Sõime siiis Tai toitu ( I think that, it's was a Thailand food). Sõin siis esimest korda ka kevadrulle (mm, delicioso) ja mitte esimest korda riisi koos ma ei tea millega.+ Neil oli kaasas mega nunnu väike kutsa, kes igasuguseid asju endale mänguasjaks võtis. Kui hea söök söödud, tuli jutuks, et võiks kinno minna mingit head filmi vaatama.... Kuid nii kaugele asi ei jõudnud. Vaid käisime koos Carlosega San Andresitos (pole kindel nimes kirjutamises) filme ostamas ja sain enda telole ühe uue case. Kokku ostsime vist mingi 7-8 filmi. Kui Silvia sugulased tagasi tulid õhtu poole, siis tegime väikse filmi maratoni. Koos maitsvate sandwishide ja kuuma kakaoga + üle pikaaja hea komöödiga (The big wedding). 
• Kahjuks ma tõesti ei mäleta, mis ma nädala sees tegin. Järelikult kui ei mäleta, siis midagi märkimisväärset ei juhtunud.  
• Nüüd siis selle nädala juurde. Täna tulid YFU kontorisse Malu (Maria Lucia) sõbrad, kes ööbivad tema juures, ning nad tahtsid minna Creps & Wafflitesse sööma. Loomikult olin ma nõus kaasa minema, sest see on ikkagist mu lemmik koht siin. Kuna nad on välismaalased, kes räägivad hispaania keelt, siis mulle see meeldis, et keegi üle pikaaja rahulikult räägib ning saan vestlusest ka osavõta ja ei pea koguaeg küsima "Que". Pärast suurt söömist läksime vaatama mulle kleite (sellest kirjutan natuke hiljem).
  Kui YFU kotorisse tagasi jõudsime, mingi paar tundi hiljem otsustati, et nüüd võiks üks puujalg tantsima õppida. Kuigi ma vaidelesin kaua vastu, et ma ei taha tantsida.... ning pärast neil see ikka õnnestus. 

Ning nüüd siis sellest, et misk ma kleite otsin. Kuna on tulemas suguvas "prom" ning loomulikult Krisel ei võtnud ühtegi pidulikumat riide eset kaasa. Kuid ma nii ootan seda sündmust. Sinna tuleb ka Georg. Kuid alguses oli ta katekooriliselt vastu, sinna tulemisega, kuna ta ei oska tantsida. Mingi imeväe läbi suutis Silvia ta kuidagi nõusse saada.
Täna ka käisin Malu (otra Maria Lucia) juures, umbes 20 kleiti proovimas. 20-st kleidist sobis ainult 2 kuna, siinse rahva jaoks olen ma väga pikk ja laia õlgne, siis need 18 olid mulle kas õlgadest väiksed või olid mulle pluusi eest.

 enne, kuid kas annab veel kirjum olla... 

 see kord oli siis sinimeri

 ning pärast 

 ning meil on juba jõulud... 19.november 

 pärast jooksu vajab laps ikka mõnustat suur mcflurrit oreoga

 ning mõnusat jalavanni

Ma arvan, et teistest sündmustest räägin järgmises postituses. Kuna muidu see postitus läheb pikkakas ning Liisu vihkab pikke tekste.
Tahtsin ühe video lisada ka, kuid millegi pärast ei lase ta mul seda teha ja hetkel olen nii väsinud, et ei viitsi sellega jautama hakkata.




Chao