See on lühike postitus. Lihtsalt tahan natuke kirjutada kuidas ma, siis esimest korda ujumas käisin. Teid see võib mitte huvitada, aga mina tahan seda aasta pärast lugeda ja mõelda sellele päevale.
Okeii.... alustan siis sellest, et ma oleks pidanud bussiga minema sinna spordikompleksi aga kuna ma veel linna nii hästi ei tunne, siis Lucas ja Batricia ei lasnud mul bussiga minna. Mina arvan, et see oli hea mõtte nende poolt, sest siin bussid sõidavad tõesti väga väga imelikult. Ei ole peatuseid kus peale minna ja kus maha. Näitad ainult käega ja buss võtab sinu peale ja maha lihtsalt ütled, et ma sooviksin siin maha. Igastahes on see jube keeruline. Lõpudelõpuks läksin ma sinna taksoga, ning see ei olnud mingi probleem (siin takso sõit on palju odavam kui Eestis).
Ujula värva juurde jõudes pidime ootama, kuna täna oli tasuta piletid (20 piletit). Olime esimesed seega oli garanteeritud, et saame tasuta sisse. Ujuma läksin siis koos Ana Maria venna pojaga.
Kõik oli sinna maani tore kuni ma vette hüppasin ja tegin esimesed ujumisliigutused. Ei nu kui inimene, kes on aastaringselt igapäev ujumas käinud ja siis tuleb selline kahe kuune paus sisse, ega VEETUNNETUSEST ei saa juttuga olla. Ma arvan, et se võis olla päris naljaks kõrvalt vaadates. Lõpus läks asi juba päris heaks.
Aga ei basseinis ujuda 20 vanainimesega + kaks vesijalgpalli trenniga on ka päris mõnus!! (soovitan soojalt). Aga ei ma virise sain, mis tahtsin ja mingi päev lähen jälle. Kuid vist mitte enam tasuta pileti eest, kuna kui tahad tasuta piletiga sisse saada, pead ootama seal uksetaga ikka päris kaua (ligikaudu 2 tunndi. Mul on selle 2 tunnigagi paremat teha, kui seal uksetaga istuda (kuid tasutapiletist vist keegi ära ei ütleks)
Ja loomulikult ei jäänud selle poisipoolt kommentaaridest puudust.... (sa ujud hästi, sul on nii ilusad sinised silmad, et ma sööks need ära???). Ning hiljem lisas ta mind facebook ja ega armastus avaldus tulemata ei jäänud
Vanema midagi sulle ja loomulikult teisele ka.... kaks postitust tuleb korraga
Okeii.... alustan siis sellest, et ma oleks pidanud bussiga minema sinna spordikompleksi aga kuna ma veel linna nii hästi ei tunne, siis Lucas ja Batricia ei lasnud mul bussiga minna. Mina arvan, et see oli hea mõtte nende poolt, sest siin bussid sõidavad tõesti väga väga imelikult. Ei ole peatuseid kus peale minna ja kus maha. Näitad ainult käega ja buss võtab sinu peale ja maha lihtsalt ütled, et ma sooviksin siin maha. Igastahes on see jube keeruline. Lõpudelõpuks läksin ma sinna taksoga, ning see ei olnud mingi probleem (siin takso sõit on palju odavam kui Eestis).
Ujula värva juurde jõudes pidime ootama, kuna täna oli tasuta piletid (20 piletit). Olime esimesed seega oli garanteeritud, et saame tasuta sisse. Ujuma läksin siis koos Ana Maria venna pojaga.
Kõik oli sinna maani tore kuni ma vette hüppasin ja tegin esimesed ujumisliigutused. Ei nu kui inimene, kes on aastaringselt igapäev ujumas käinud ja siis tuleb selline kahe kuune paus sisse, ega VEETUNNETUSEST ei saa juttuga olla. Ma arvan, et se võis olla päris naljaks kõrvalt vaadates. Lõpus läks asi juba päris heaks.
Aga ei basseinis ujuda 20 vanainimesega + kaks vesijalgpalli trenniga on ka päris mõnus!! (soovitan soojalt). Aga ei ma virise sain, mis tahtsin ja mingi päev lähen jälle. Kuid vist mitte enam tasuta pileti eest, kuna kui tahad tasuta piletiga sisse saada, pead ootama seal uksetaga ikka päris kaua (ligikaudu 2 tunndi. Mul on selle 2 tunnigagi paremat teha, kui seal uksetaga istuda (kuid tasutapiletist vist keegi ära ei ütleks)
Ja loomulikult ei jäänud selle poisipoolt kommentaaridest puudust.... (sa ujud hästi, sul on nii ilusad sinised silmad, et ma sööks need ära???). Ning hiljem lisas ta mind facebook ja ega armastus avaldus tulemata ei jäänud
Sebastian (see kellega ma ujumas käsin)- mina (kui keegi ära ei tunne:D )
Vanema midagi sulle ja loomulikult teisele ka.... kaks postitust tuleb korraga
No comments:
Post a Comment