Cincinau ja muud tegemised

Avaldan nüüd selle postituse uuesti ! 

Ma vihkan seda puhast valget lehete, kuna ma tõesti ei tea kust alustada ja mida üldse siia kirjutada.

Kuigi ma vihkan valget lehete, siis lõpuks tuleb välja, et võin ei tea, mis romaani kokku kirjutada.  On nii pilte kui ka juttu päris palju.


Eelmine nädal oli siis vaheaeg. See nädal läks üli üli ruttu, hommmikul ülesse ja siis oli jälle õhtu käes. Igapäev ma tegin midagi.... kas käisin šhoppamas, ujumas või niisama söömas. Siis kui ma tegin midagi siis ma mõtlesin, et sellest ma kirjutan blogis ja veel sellest. Nüüd kirjutan blogi ja ma ei mäleta enam täpselt mida ma kirjutada siia tahan/tahaksin.
Sellel nädal sain ma siis üle pikaaja ujuma ( üle eelmine postitus oli sellest). Mingipäev kui käisime jälle ujumas, siis küsisime trennide kohta ka, aga siin on kõik nii teistmoodi. Nagu ma selle onu/tädi (enam ei mäleta kumb, kuna oleme juba nii paljudelt küsinud ja alati on erinev jutt)  jutust aru sain siis neil ei ole sellist asja, et kus nagu on ainult lapsed. Siin on kõik segamini nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ning kui ma tahan selles trennis käija siis on see väga hilja õhtul (9-10). Eks ma seda asja veel vaatan, kuna enne räägiti mulle teisest kellast ja asi oli hoopis teistmoodi.

Neljapäeval käisime hommiku vara ujumas, siis sel ajal paistis päike ja ma ujusin sellili (Liisu sinu soovitusel), jah sul on õigus ega ei näe ja eriti midagi + ma suutsin oma näo ära põletada. Kõik olid mures, et kas see ikka tagasi läheb jne (lemmik kreem päiksepaistelisel päeval on solaris).
Pärast mõnusat hommikust ujumist läksime Itaalia restorani sööma. Esimene lasanje, mis mulle tõesti maitses (koha nimi oli La Pasteria, aga võin ka eksida)

 

Ning õhtul käisime kohas kus näeb tervet linna tuledes ja jõime chocolate con queso. Kaua me seal ei olnud, kuna seal paljud noored suitsetavad marihuanat (ei tea kas kirjutasin õigesti). Ning peale seda läksime jälle Itallia restorani. Mulle meeldis selle restorani õhkkond ja seal oli nii vaikene. Seal ei olnud peale laual oleva väikse küünla mingit muud valgustust. Seal sõin mingeid sandwiche (minule väga ei meeldinud need).

 

 See välgus läheb veel edasi, aga mägi jääb lihtsalt ette

 

see läks veel teisele poole ka 

 midagi sellist oli iga lauapeal

(12-14.10)
Käisime siis väiksel väljasõidul. Mina, Ana ja siis Ana sugulased. Sõitu oleks pidanud alustama kell 11 hommikul aga hoopis juhtus see 2 tundi hiljem. Enne kui hakkasime Cincinau poole sõitma, tegime Medellini söömis orgja jälle (sõime kolmepeale mega suure pizza).
Sõit oli kuskil 3-4 tundi pikk ja umbes 180 km. Teil tekib kindlasti küsimus, et miks nii kaua. Kolombias ei ole linnade vahel sirgeid teid, vaid sinkavonka ja ülesalla. Sinna minnes oli mul ikka väga paha, kõrvad läksid vahetpidmata lukku. Tegime ka peatusi ning sõime ja jõime. Mul väga söögiisu ei olnud, jõin ainult uva't. Enne kui Cincinausse läksime sõitsime ka Pereira linnast läbi. Pereira on siis selline Tartu suurune linn. Õhtul oli linn eriti ilus (kahjuks mul sellest pilte pole). Mis me siis seal Pereira linnas tegime, saime kokku Ana sõbraga prillipoes ja Ana vaatas endale prille sealt. Kassas oli selline minuvanu poiss, kes rääkis natuke inglise keelt ja kuna kõik inimesed arvavad, et ma tulen USA'st siis kohe kõik valmis rääkima minuga inglise keeles. Kuid nende inglise keel on nii halb, et ma ei saa ühestki sõnast aru, ning ütlen neile, et rääkige hispaania keeles rahulikult nii saan ma teist rohkem aru. Prillipoes käidud istusime jälle autosse ja sõitsime siis lõpuks Cincinau poole.
Cincinaus on siis väga väike linnake/külake. Külakestes kortermaju ei ole. Kõik on sellised elumajad ja väga palju on slumme. Ööbisime Ana tädi juures. Loomulikult kui mina majja sisenesin ja maha istusin ning sööma hakkasin, tuli neid küsimusi ikka päris palju. Ning nad ei väsinud korrutamast, et ma olen ikka nii pikk ja ütlesid, et parem istu muidu me tunneme ennast nagu päkapikudena. Kuna kell oli juba hiline, siis tegime voodid ära ja läksime magama.
Hommikul siis sõime ja aitasime Ana'ga, Ana nõbu keemia kodustööd teha. Ei mina saa aru, miks peavad need guaššvärvid olemas olema. Nendega on niipalju mäkerdamist, õuahh no me gusta....
Kuna selle kodutööga läks meil nii kaua, siis paljud plaanid läksid luhta.
Nüüd olen näinud ära ka selle Ladina-Ameerikliku suure suguvõsa ära. Kuna mind tutvustati kõigile siis mul oli lõpuks.... oot mitu onu ja tädi sul on?? Peale suurt tutvustamist suundusime nende maamajja. Niikaua kuni söök valmis sai, siis rääkisime juttu, mängisime dominod ja niisama olime. Kuna sugulasi oli meeletult, siis seda suppi, mis me sõime oli ka meeletus koguses. Ma arvan, et see pott sarnanes koolisöökla suurtele potidele.
Kella poole 9 paiku otsustasime minna tremidesse ujuma. Mõeldud tehtud, auto inimesi täis ja sõit termide poole. Termidesse sõit kestis ka omajagu aega (ligikaudu 1 tund). Järjekordselt oli viiekohalises autos meid kuus. Termid asusid loomikult teises linnas (Santa Ros).
Termidesse jõudes avastati, et mõned jätsid oma ujumisriided autosse. Seega tuli jälle see pikk tee mõnel ette võtta ja teistel oodata, millal nad tagasi tulevad.
Emme sina tahaksid küll sinna minna, kuna see vesi oli kuum ei ei, mitte kumm vaid TULIKUUM.
Olime seal kella poole 12 (kinnipanemis ajani). Mulle ei meeldi absoluutselt spa'de dušše kasutada, kuna sealt tuleb ainutl külma vett (loe:jääkülma). Tagasi tulles oli suur autoderivi kuna kõik läksid termidest ära.
Teepeal tegime ka söömispeatuse (kell oli siis juba 12 või enamgi). Sõime mingit vorsti ja aerepat ning jõime chocolatet. Oh kui hea ikka see chocolate on, teeb seest kõik soojaks. Hetkel minu kaks lemmikut jooki on uva ja chocolate. Söödud joodud hakkas sõit kodupoole. Tagasi sõiduaja magasin ma autos, seega läks päris kiiresti. Tagasi Cincinausse jõudsime 2 või poole 3 paiku. Teised juba magasid ja uksed olid kõik kinni. Me veel naersime, et nüüd me magame õues ilma ühegi madratsi ja tekita. Õnneks nii ikka ei läinud. Kuid ega palju puudu ei jäänud, magasime naris viiekesi. Kõik see meenutas mulle suve. Loomulikult kuna me olime nii väsinud ja kõik see oli nii naljakas, siis magamine lükus veel edasi, kuna me hakkasime lihtsalt labi asjade peale naerma (üleväsimus) + lisanudus sellele veel teise inimese norskamine.
Olime arvatavasti mingi 3 tundi või natuke rohkem maganud kui juba hommikune äratus oli. Õhhh küll oli see külm ja hommikune külm dušs (seda lihtsalt ei anna kirjeldad kui külm mul oli). Jõime chocolatet ja rääksime natuke veel juttu + paar pilti ja oligi aeg hakkata tagasi sõitma.
Tagasi sõit oli ikka poole parem, auto ei olnud enam rahvast täis ja pool teed ma magasin. Natuke enne Medellini tegime peatuse, et süüa. Kuid Medellini ja Cincinau vahepeal on väike asula, kus on ainult 12 kraadi sooja ja mul olid seljas topp ja jals teksad (jällegi külm). Sõime ja sõitsime edasi.
Esimest korda oli Medellin autodest suhteliselt tühi, kuna on mingi püha.
Kolombias on väga palju selliseid esmaspäevasid, mis on vabad (poed suletud ja tänavad suhteliselt inimitühjad).

Koju jõudes rääkisin natuke, mis me tegime ja kus käisime ning siis läksi Batriciaga centro comercial, et osta talle mälupulk ja jäätist süüa. Tagasi jõudes, suundusin ma omatuppa, otsevoodisse.  Magasin oma 3 tundi ja ülestõustes, avastasin, et olen üksikodus. Ma ei tea kuhu vend ja ema läksid.
Sõin ja nüüd kirjutan blogi ning varsti peaks magama minema kuna homme hakkab jälle kool. Ning nüüd hakkan koolis käima kooli bussiga, mis võtab mind kodu juurest peale kell 6.
Kuigi ma magasin päeval olen praegu ka juba väsinud, ning lõpetan vaikselt selle kirjutamise ja lähen uuesti magama.

 siis kui ootasin kaks tund, natuke igav hakkas

 domino pelamine

meie tore seltskond !!!

 õuhh kuidas tegelt mulle üksi pilt ei meeldi :D

 mmm, see kuum chocolate. See tass/kauss oli ikka mega suur 

 näost punene peale mõnusaid sooje basseine/vanne

 taga on kohvi istandused 

 tasakaalu häired, mis teha 

 seal oli kana, kes koguaeg aknale toksis ja niisma ringi käis

üks kohvivabrikutest, mis teepeale jäi

 

 see oli üks paremaid jäätiseid, mis ma söönud olen

 õnnelik laps 

 jalkafännid teile, nii nad centro comercialides vaatavad mänge ja elavad kaasa
+kohvikutes tänavapeal

 maja nimega Estonia

Kuid nüüd on mul tõesti aeg magama minna, kuid te juba hakkate ülestõusma või juba kooli minema.




Eestlastele buenas dias ja siinsetele buenas noches !!


Chao,
K