Algselt mõtlesin, et teen postituse ikka õigelpäeval (Colombia ajajärgi) aga juhtus see, et ma jäin televiisori ette magama ja üles tõustes oli kell juba päris palju ja postituse tegemine ei tundunud üldse havlatlevana. Ning selle-eest teen täna :).
Nüüd olen ma ka Colombias saanud 17!!!!!!!!! ehehhe.
Hommik oli nagu ikka ülesse riidesse, toast välja ja sööma. Ning siis hakkas isa rõõmaslt hüüdma happy birthday !!
Kooli sõit oli ikka paljude autodega ja pikk. Kooli jõudes ütlesid kõik rõõmsalt happy birthday ja Feliz cumpleaños !! Koolis oli tore, kõik õnnitlesid ja rääkisid juttu, ning pulgakomme (Pompompom, nad kutsuvad neid siin nii). Mõni küll kohe väga väga vigases inglise keeles ja ma vastasin hispaania keeles. Koolipäev läks üllatavalt kiiresti, ning koju tulime metrooga. Kuna olin vanematele lubanud, et peale kooli skypen kella nelajast nedega, nii see ka juhtus. Kui vestlust alustasin nendega siis oli esimesed kaks lauset Hola! Como estas? Vanemad naersid sellepeale päris pikalt ja siis hakkasid alles vastama ja küsima minult igasuguseid küsimusi. Kuna ma skypesin vanematega siin olles esimest korda, oli meil palju rääkida. Rääksimine 2 tunni ringis. Ema veel ütles, et vanaema igapäevane esimene asi kui ta arvuuti lahti teeb on, avab mu blogi. Seda oli tore kuulda aga vanema ma kirjutaks mõttes küll igapäev aga...
1.mul ei ole mõtet kirjutada oma igapäevasest koolist, kuidas koju sõidan ja kodus olen.
2. realne on see, et see on päris raske tegevus mul juba siin.
Kui hakkasin vanematega lõpetama (kuna neil sai kell 2) siis hakkasid juba teised koju tulema kingituse ja tordiga :)) Kuna meil puudus tordi kõrvale jook, siis läksime poodi joogi järgele. Ühtlasi ostis Samuel oma türukule mingi pluusi ja koertele toitu + läksime kuhugile jäätist sööma, kus saab sünnipäeval tasuta jäätist.
Jäätisekohvikus oli see menüü ikka päris mitu lehte ja kõige lõpus oli siis valik jäätiseid, mis on sünnipäeva puhul tasut, valis ühe ja siis toodi mulle millel oli üks küünal ja see pandi põlema ja siis veel kõlaritest lasti sünnipäeva laulu. Sellist jäätise söömist pole mul kunagi olnud, eriti sünnipäeval ( kahju, et mul sellest pilte pole). Jäätisekohvikus olles sain aru, et kui seltsivad on Colombialsed ja, et võivad vabalt täiesti võhivõõraga rääkima hakkata ja lihtsalt küsimusi küsima, nt: Kus sa elda? Kus sa koolis käid? Mida sa õpid? jnejne. Hakkasime siis koju minema, et mu sünnipäeva torti süüa. Tort oli väike aga see-eest kõrge.
Ma vist ei ole teile kirjutanud, et mu host-isa lauab absoluutselt igalpool, nt ükskord olime linnas ja jalutasime kuhugile, ning host- isa lihtsalt hakkas tänaval laulma ja tantsima. Esimene kes laulma sünnipäeva laulu hakkas oligi isa, ning teised laulsid järi. Ning siis hakkasime seda väikest aga kõrget torti sööma, mis oli mega magus :D. Kui ma olin oma tükiga lõpetanud, mõtlesin, et nüüd ma küll lõhken ja tänane magusavajadus on käes. Siis viskasin ennast diivanipeale pikali ja jäin sinna magama ja 12 ajal tõusin ülesse ja läksin oma voodisse edasi magama.
Ma mõtlesin kui ma koolist metrooga koju tulin, et mul pole üldse sünnipäeva tunnet ja, et ma oleks aasta vanemaks saanud. Kuid päeva lõpuks oli see tunne täitsa olemas, et ma olen aasta vanemaks saanud.
EILE SIIS SAIN MA TOESTI ARU KUIDAS MA KÕIKI OMA KALLEID INIMESI IGATSEN!!! Miks see mul alles siis kohale jõudis oli see, et Liisu postitas mu seinale armsa video koos piltidega, mis on tehtud selle aasta jooksul eriti suve. Kuid kindlasti võin väita, et mul veel koduigatust pole siin tekinud ja loodan, et ei teki nii peagi :).
Kui keegi tahab seda videot näha, http://www.youtube.com/watch?v=-3gymvxXvUk
Järgmine päev osutus mul siin oldust päevadest kõige raskemini, kuna oli väga väga väsinud. Koolis kõik küsisid, mis naerva ja lõbusa Kristeliga juhtus. Ma mõttes naersin koguaeg aga ma ei jõudnud naeratada. Võib-olla tulenes see sellest, et ma olin aasta vanemaks saanud. :D
Kuna homme meil kooli ei ole.Kahjuks ma ei tea, miks meil kooli ei ole, aga ma uurin selle välja ja kirjutan siia. Kuid Sara ütles, et siin on see tavaline, et kuus on mitu vaba päeva koos nädala vahetusega, kus inimesed ei pea tööle ega kooli minema.
Eks näis, mis ma selle vabapäevaga teen. Mõtlesime minna tegelikult kinno, aga eks näis mis sellest välja tuleb.
Mul on üha raskem ja raskem neid blogipostitusi teha, sest kõik hakkab varsti igapäevaseks muutuma. Kuid kui ma midagi põnevat teen või juhtub midagi, siis ma alati kirjutan :) seda ma luban!
Teile ma ütlen ilusat hommikut!
K.
Nüüd olen ma ka Colombias saanud 17!!!!!!!!! ehehhe.
Hommik oli nagu ikka ülesse riidesse, toast välja ja sööma. Ning siis hakkas isa rõõmaslt hüüdma happy birthday !!
Kooli sõit oli ikka paljude autodega ja pikk. Kooli jõudes ütlesid kõik rõõmsalt happy birthday ja Feliz cumpleaños !! Koolis oli tore, kõik õnnitlesid ja rääkisid juttu, ning pulgakomme (Pompompom, nad kutsuvad neid siin nii). Mõni küll kohe väga väga vigases inglise keeles ja ma vastasin hispaania keeles. Koolipäev läks üllatavalt kiiresti, ning koju tulime metrooga. Kuna olin vanematele lubanud, et peale kooli skypen kella nelajast nedega, nii see ka juhtus. Kui vestlust alustasin nendega siis oli esimesed kaks lauset Hola! Como estas? Vanemad naersid sellepeale päris pikalt ja siis hakkasid alles vastama ja küsima minult igasuguseid küsimusi. Kuna ma skypesin vanematega siin olles esimest korda, oli meil palju rääkida. Rääksimine 2 tunni ringis. Ema veel ütles, et vanaema igapäevane esimene asi kui ta arvuuti lahti teeb on, avab mu blogi. Seda oli tore kuulda aga vanema ma kirjutaks mõttes küll igapäev aga...
1.mul ei ole mõtet kirjutada oma igapäevasest koolist, kuidas koju sõidan ja kodus olen.
2. realne on see, et see on päris raske tegevus mul juba siin.
Kui hakkasin vanematega lõpetama (kuna neil sai kell 2) siis hakkasid juba teised koju tulema kingituse ja tordiga :)) Kuna meil puudus tordi kõrvale jook, siis läksime poodi joogi järgele. Ühtlasi ostis Samuel oma türukule mingi pluusi ja koertele toitu + läksime kuhugile jäätist sööma, kus saab sünnipäeval tasuta jäätist.
Jäätisekohvikus oli see menüü ikka päris mitu lehte ja kõige lõpus oli siis valik jäätiseid, mis on sünnipäeva puhul tasut, valis ühe ja siis toodi mulle millel oli üks küünal ja see pandi põlema ja siis veel kõlaritest lasti sünnipäeva laulu. Sellist jäätise söömist pole mul kunagi olnud, eriti sünnipäeval ( kahju, et mul sellest pilte pole). Jäätisekohvikus olles sain aru, et kui seltsivad on Colombialsed ja, et võivad vabalt täiesti võhivõõraga rääkima hakkata ja lihtsalt küsimusi küsima, nt: Kus sa elda? Kus sa koolis käid? Mida sa õpid? jnejne. Hakkasime siis koju minema, et mu sünnipäeva torti süüa. Tort oli väike aga see-eest kõrge.
Ma vist ei ole teile kirjutanud, et mu host-isa lauab absoluutselt igalpool, nt ükskord olime linnas ja jalutasime kuhugile, ning host- isa lihtsalt hakkas tänaval laulma ja tantsima. Esimene kes laulma sünnipäeva laulu hakkas oligi isa, ning teised laulsid järi. Ning siis hakkasime seda väikest aga kõrget torti sööma, mis oli mega magus :D. Kui ma olin oma tükiga lõpetanud, mõtlesin, et nüüd ma küll lõhken ja tänane magusavajadus on käes. Siis viskasin ennast diivanipeale pikali ja jäin sinna magama ja 12 ajal tõusin ülesse ja läksin oma voodisse edasi magama.
Ma mõtlesin kui ma koolist metrooga koju tulin, et mul pole üldse sünnipäeva tunnet ja, et ma oleks aasta vanemaks saanud. Kuid päeva lõpuks oli see tunne täitsa olemas, et ma olen aasta vanemaks saanud.
EILE SIIS SAIN MA TOESTI ARU KUIDAS MA KÕIKI OMA KALLEID INIMESI IGATSEN!!! Miks see mul alles siis kohale jõudis oli see, et Liisu postitas mu seinale armsa video koos piltidega, mis on tehtud selle aasta jooksul eriti suve. Kuid kindlasti võin väita, et mul veel koduigatust pole siin tekinud ja loodan, et ei teki nii peagi :).
Kui keegi tahab seda videot näha, http://www.youtube.com/watch?v=-3gymvxXvUk
Järgmine päev osutus mul siin oldust päevadest kõige raskemini, kuna oli väga väga väsinud. Koolis kõik küsisid, mis naerva ja lõbusa Kristeliga juhtus. Ma mõttes naersin koguaeg aga ma ei jõudnud naeratada. Võib-olla tulenes see sellest, et ma olin aasta vanemaks saanud. :D
Kuna homme meil kooli ei ole.Kahjuks ma ei tea, miks meil kooli ei ole, aga ma uurin selle välja ja kirjutan siia. Kuid Sara ütles, et siin on see tavaline, et kuus on mitu vaba päeva koos nädala vahetusega, kus inimesed ei pea tööle ega kooli minema.
Eks näis, mis ma selle vabapäevaga teen. Mõtlesime minna tegelikult kinno, aga eks näis mis sellest välja tuleb.
mm, kui palju karamelli seal oli :))))(Colombia kook)
Eesti kook !! Kahjuks ma ei tea kuidas see maitses :((
Mulle ei meeldi see pilt üldse, aga see on ainuke pilt praegu kus ma olen host-vanematega. PS! minu nägu ei vaata :D
Mul on üha raskem ja raskem neid blogipostitusi teha, sest kõik hakkab varsti igapäevaseks muutuma. Kuid kui ma midagi põnevat teen või juhtub midagi, siis ma alati kirjutan :) seda ma luban!
Teile ma ütlen ilusat hommikut!
K.
No comments:
Post a Comment