Tere taas!
Kas teil ka eksiteerib selline periood või moment, kus te avate selle ilusa valge paberilehe arvutis ja siia lihtsalt ei ilmu üksi päev midagi. Kuigi sa tead, et su lähedased ja sõbrad ootavad, et sa kirjutaksid oma tegemistest siin. Ma vabandan kõigi ees, kui siia pole midagi suuremat ilmunud, kuid kui lihtsalt inimene tunneb, et ta ei tee nagu midagi aga aega ei jää ka üle siia midagi kiiresti kirjutada.
Nüüd kus ma olen hetkel kodus ja pesen pesu cartagena reisi jaoks, ning ootan oma vanemaid koju. Avanes mul hea hetk midagi siia kirjutada.
Alusatn siis täitsa täitsa juuni algusest. Kuid ma täpseid kuupäevi ei mäleta, siis kirjutan umbautselt.
Üks nädal tahtsime minna paari klassiõega sushit sööma. Ning reedel (oli üks reede) läkismegi selle mõttega, et lähme sushit sööma. Kuid kui me juba kaubanduskeskusesse jõudsime, ning ringi jalutasime. ja lõpuks peatusime kino ees. Muutusid meie plaanid sekundiga. Läksime vaatama "manificat", ma ei tea kuidas see eesti keeles on. Ning peale seda läksime sushit sööma, see oli mul esimene kord, kui ma läksin sushit sööma vabatahtlikult ja sõin ka. Näha kohe kuidas vahetusaasta muudab su söömisharjumusi. Enne kui keegi tegi plaani sushit sööma keeldusin ma kohe. Kuid siin on asi kõik teisiti. Nüüd on üks mu lemmikumaid sööke sushi. Pärast mõnusat kõhutäit läksime Juanita juurde kes elab seal läheda. Jalutasime läbi vihma tema juurde. Pärast olid poole riided märjad. Rääkisim juttu ja mingiaeg oligi vaja koju minna, ning kella 11 ajal olin kodus ja mul hostvanemad juba magasid. Ja nii see tore päev läbi saigi.
Laupäev ja pühapäev käisid meil jälle külalised lõunat söömas (nagu põhimõteliselt iganädalavahetus).
Ning esmapsäeval oli püha. Algselt istusin kodus, kuid lõunajal kutsus mind Georg Titanisse, et osta kaasa kinke koju kaasa. Sel hetkel oli minujaoks see kinkide ostmine liiga varajane, kuid ka nüüd on minul vaikselt aeg kätte jõudma hakkanud. Kui täna 17.06 on minu koju tulekuni 29 päeva!!!!
5.-6. juuni oli meil lõppaasta( kui selline sõna eksisteerib) seminar
Neljapäeva 5.juulil
Oli varajane tõusmine, pidin juba kell 5 ülesse ärkama, et kella 6-st bussipeatuses teisi oodata. Kõigepealt sain kokku Juli ja tema nõbuga, ning ootasime üht bussi, mis meid viiks järgmisesse punkti, kus ootas Georg. Edasi võtsime teise transmilenio (bussi) ja sõitsime viimasesse peatusesse, et sealt võta järgmine buss, et sõita Girartoti.
Kohale jõudsime kella 9 ajal, ning esimese asjana suundusime veekeskusesse. Selles veekeskuses oli koos veepark ja mingi väike loomaed. Kuni kella viieni olime seal veepargis, ning pärast sõitsime hotelli, et asjad ära panna ja minna Girartoti ringi vaatama. Suhetliselt hija jõudsime oma hotelli tagasi, ning veel rääkisime hotelli ees juttu ja ning kuna kõik olid sellest täispikkast päevast väsinud, ning ka varajasest tõusmisest. suudusime üsna pea magama. Veepargi olid ka meil paar orentasiooni, kuid kuna kõik olid pm süvenenud sellest veepark, siis lihtsalt rääkisime ja eriti ei kirjutanud midagi.
Reede 6.juulil
Oli tõusimine 15 minutit enne 9, ning 9 lõppes hommiku söök. Seega oli kiire riidesse panek, ning sööma.
Peale hommikusööki tõimus järgmine ortentasioon, ning suurem osa paberite täitmine. Kella poole 11 olid meil paberit täidetud, ning suundusime hotelli basseini juurde päikest võtma ja ujuma. Kõik veel imestasid, et kuidas "külmalt maalt" inimeni nii kiiresti endale pruunikama tooni nahale saab. Kui Georgia võrreldes, kes selle päeval päikest veel ei saanud.
Kella 1 ajal lahkusime basseini juurest panime hotellis asjad kokku, ning tahtsime minna veel Giratoti linnapeale viimast tiiru tegema, ning ka lõunat sööma. Hotelli tagasi jõudest tegime chek out-di, ning hakkasime ootama täpselt hotelli eest bussi, mis meid Bogotasse viiks. Siin on nii, et sa ei pea minema bussijaama, et bussile minna, mis viiks sind hüest linnast teise, vaid sa lihtsalt tõstad käe ülesse kui sa näed oma bussi tulemas, ning ta võtab su peale.
Bogota lähedal hakkas vihma sadama, ning kuna ma teadsin, et mulle vanemad järgi ei saa tulla, siis tuli selle vihma ja kotiga koju jalutada. Õnneks mul pole palju vaja jalutada.
Koju jõudes olid juba vanemad voodisse pugenud, ning seda tegin ka mina.
Järgmisel nädala oli meil koolis grupi tööd. Mis koosneb 6 inimestest, kes on igast erinevast klassist. Ning sulle on põhimõteliselt terve nädal aega, et oma tööd teha, ning reedel seda esitleda, siis teatud iimeste arvule. Gruppi ees rääkimsega võõras keeles (eks ta enam polegi nii võõras) olen ma endas ikka päris palju julgust leidnud. Ning 9-13 juuni oli minul, siis viimane täispikk koolinädal.
13. juuni läksime peale kooli Alejandra juurde, et ennast üheks peoks ette valmistada. Enne loomulikult tulime minujuurest läbi, et ma saaksin asjad kokku panna, sest hommikul suutsin ma loomulikult sisse magada ja polnud lihtsalt aega asju kokku panna. Nii kaua kui mina oma asju kokku panin, oli minu laua peal eesti-hispaania ja hispaani-eesti sõnastki, ning nemad loomulikult avastasid kui lõbus on see sõnastiku lugemine...... nende sõnad olid umbes sellised, nagu islami usulised loeksid palvet, kuid mõned sõnad olid ikka päris hästi öeldud. Neile oli see loomulikult nii huvitav, et pidid selle kaasa võtma, et pärast veel harjutada.
Veetsime mõnusalt Alejandra juures aega, ning enne 6 hakkasime ennast sättima, kuid pidu algas kell 7. Siin on see nii tavaline. Peole jõudsime kella 10 ajal UPS! :D Natuke enne 2-te sai pidu läbi, ning Alejandra vanemad tulid meile järgi ja sõitsime tagasi Alejandra juurde. Mingiaeg rääkisme juttu, ning üks hetk kõik magasid.
Hommik oli mõnele varjane mõnele mitte. Eks ikka ka mõni saab pahandusega hakkama.
14. juunil oli Colobialastele tähtis päev jalgpallis. Colmbia-Kreeka, ning Colombia võitis 3-0. Sellist jalgpalli kaasa elamist ei näe igal pool, ning lihtalt kallid Eesti vanemad lihtsalt nüüd hoiatan suurelt ette minust on saanud suurem jalgpalli fänn:))
15.juunil oli Colombias teise ringi presidendi valimine, ning võitis Santos. Seega on veel 4 aastat Colombia president Santos.
Jällegi jõudsi nädal algusesse. Ning meil hakkab ka lõpuks vaheaeg reedel. See nädal on minul täiesti viimane nädal koolis, ning homme täiesti viimane KOOLI PÄEV! Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et üks osa vahetusaastast kool, on minu eluetapist läbi saanud ja seda aega ei saa ma kunagi enam korrata. Ma nii hästi veel mäletan, kuidas hostisa mind esimesel päeval kooli värvani saatsi (nagu väike laps, kuid see oli lihtsalt nii armas), ning sinna klassi sisenesin, ning kuidas kõik mind vaatasid. Kuidas mu klassijuhatja ütles, et meil on uus tüdruk kes on Sloveeniast, ning mina parandasin, et Estoniast. Nüüd on sellest pea 4-5 kuud möödas ja ikka kõik see tundub nagu oleks eile olnud. Ning alles ma rääkisin, et mul on nüüd täpselt 100 päeva veel jäänud ja nüüd lihtsalt 29 päeva. Need tunnid ja ned päevad lihtsalt lendavad linnutiivul.
Homme plaanin minna paari klassiõega kinno, ning peale kino kähku koju asju pakima, sest NELJAPÄEVAL ootab mind Cartagena. Saan veel enne ära minekut 6 päeva nautida kuuma päikest, kui teil Eestis sajab sooja lund :D.
Kuid nüüd vist sai kõik suurem osa öelnud.
Ning järgmist postitust on oodata peale Cartagenat.
Chaooo :)
Kas teil ka eksiteerib selline periood või moment, kus te avate selle ilusa valge paberilehe arvutis ja siia lihtsalt ei ilmu üksi päev midagi. Kuigi sa tead, et su lähedased ja sõbrad ootavad, et sa kirjutaksid oma tegemistest siin. Ma vabandan kõigi ees, kui siia pole midagi suuremat ilmunud, kuid kui lihtsalt inimene tunneb, et ta ei tee nagu midagi aga aega ei jää ka üle siia midagi kiiresti kirjutada.
Nüüd kus ma olen hetkel kodus ja pesen pesu cartagena reisi jaoks, ning ootan oma vanemaid koju. Avanes mul hea hetk midagi siia kirjutada.
Alusatn siis täitsa täitsa juuni algusest. Kuid ma täpseid kuupäevi ei mäleta, siis kirjutan umbautselt.
Üks nädal tahtsime minna paari klassiõega sushit sööma. Ning reedel (oli üks reede) läkismegi selle mõttega, et lähme sushit sööma. Kuid kui me juba kaubanduskeskusesse jõudsime, ning ringi jalutasime. ja lõpuks peatusime kino ees. Muutusid meie plaanid sekundiga. Läksime vaatama "manificat", ma ei tea kuidas see eesti keeles on. Ning peale seda läksime sushit sööma, see oli mul esimene kord, kui ma läksin sushit sööma vabatahtlikult ja sõin ka. Näha kohe kuidas vahetusaasta muudab su söömisharjumusi. Enne kui keegi tegi plaani sushit sööma keeldusin ma kohe. Kuid siin on asi kõik teisiti. Nüüd on üks mu lemmikumaid sööke sushi. Pärast mõnusat kõhutäit läksime Juanita juurde kes elab seal läheda. Jalutasime läbi vihma tema juurde. Pärast olid poole riided märjad. Rääkisim juttu ja mingiaeg oligi vaja koju minna, ning kella 11 ajal olin kodus ja mul hostvanemad juba magasid. Ja nii see tore päev läbi saigi.
Laupäev ja pühapäev käisid meil jälle külalised lõunat söömas (nagu põhimõteliselt iganädalavahetus).
Ning esmapsäeval oli püha. Algselt istusin kodus, kuid lõunajal kutsus mind Georg Titanisse, et osta kaasa kinke koju kaasa. Sel hetkel oli minujaoks see kinkide ostmine liiga varajane, kuid ka nüüd on minul vaikselt aeg kätte jõudma hakkanud. Kui täna 17.06 on minu koju tulekuni 29 päeva!!!!
5.-6. juuni oli meil lõppaasta( kui selline sõna eksisteerib) seminar
Neljapäeva 5.juulil
Oli varajane tõusmine, pidin juba kell 5 ülesse ärkama, et kella 6-st bussipeatuses teisi oodata. Kõigepealt sain kokku Juli ja tema nõbuga, ning ootasime üht bussi, mis meid viiks järgmisesse punkti, kus ootas Georg. Edasi võtsime teise transmilenio (bussi) ja sõitsime viimasesse peatusesse, et sealt võta järgmine buss, et sõita Girartoti.
Kohale jõudsime kella 9 ajal, ning esimese asjana suundusime veekeskusesse. Selles veekeskuses oli koos veepark ja mingi väike loomaed. Kuni kella viieni olime seal veepargis, ning pärast sõitsime hotelli, et asjad ära panna ja minna Girartoti ringi vaatama. Suhetliselt hija jõudsime oma hotelli tagasi, ning veel rääkisime hotelli ees juttu ja ning kuna kõik olid sellest täispikkast päevast väsinud, ning ka varajasest tõusmisest. suudusime üsna pea magama. Veepargi olid ka meil paar orentasiooni, kuid kuna kõik olid pm süvenenud sellest veepark, siis lihtsalt rääkisime ja eriti ei kirjutanud midagi.
Reede 6.juulil
Oli tõusimine 15 minutit enne 9, ning 9 lõppes hommiku söök. Seega oli kiire riidesse panek, ning sööma.
Peale hommikusööki tõimus järgmine ortentasioon, ning suurem osa paberite täitmine. Kella poole 11 olid meil paberit täidetud, ning suundusime hotelli basseini juurde päikest võtma ja ujuma. Kõik veel imestasid, et kuidas "külmalt maalt" inimeni nii kiiresti endale pruunikama tooni nahale saab. Kui Georgia võrreldes, kes selle päeval päikest veel ei saanud.
Kella 1 ajal lahkusime basseini juurest panime hotellis asjad kokku, ning tahtsime minna veel Giratoti linnapeale viimast tiiru tegema, ning ka lõunat sööma. Hotelli tagasi jõudest tegime chek out-di, ning hakkasime ootama täpselt hotelli eest bussi, mis meid Bogotasse viiks. Siin on nii, et sa ei pea minema bussijaama, et bussile minna, mis viiks sind hüest linnast teise, vaid sa lihtsalt tõstad käe ülesse kui sa näed oma bussi tulemas, ning ta võtab su peale.
Bogota lähedal hakkas vihma sadama, ning kuna ma teadsin, et mulle vanemad järgi ei saa tulla, siis tuli selle vihma ja kotiga koju jalutada. Õnneks mul pole palju vaja jalutada.
Koju jõudes olid juba vanemad voodisse pugenud, ning seda tegin ka mina.
toredaid ülesandeid lahendamas
vahel võib mõni minust ka pikem olla
katsetasime pulli vol 1
sorry Georg kuid ma ei saa seda siia mitte panemata jätta
sorry Georg kuid ma ei saa seda siia mitte panemata jätta
vol 2
kes see küll olla võib
aeg on ujumismütse kanda
nüüd võtame ka ära
kuna sa ei lubanud enne mingit pilti panna kui su sünnipäev läbi on.
Kuid see on lihtsalt parim pilt ja mitte seda siia panna oleks halb tegu
Kuid see on lihtsalt parim pilt ja mitte seda siia panna oleks halb tegu
Järgmisel nädala oli meil koolis grupi tööd. Mis koosneb 6 inimestest, kes on igast erinevast klassist. Ning sulle on põhimõteliselt terve nädal aega, et oma tööd teha, ning reedel seda esitleda, siis teatud iimeste arvule. Gruppi ees rääkimsega võõras keeles (eks ta enam polegi nii võõras) olen ma endas ikka päris palju julgust leidnud. Ning 9-13 juuni oli minul, siis viimane täispikk koolinädal.
13. juuni läksime peale kooli Alejandra juurde, et ennast üheks peoks ette valmistada. Enne loomulikult tulime minujuurest läbi, et ma saaksin asjad kokku panna, sest hommikul suutsin ma loomulikult sisse magada ja polnud lihtsalt aega asju kokku panna. Nii kaua kui mina oma asju kokku panin, oli minu laua peal eesti-hispaania ja hispaani-eesti sõnastki, ning nemad loomulikult avastasid kui lõbus on see sõnastiku lugemine...... nende sõnad olid umbes sellised, nagu islami usulised loeksid palvet, kuid mõned sõnad olid ikka päris hästi öeldud. Neile oli see loomulikult nii huvitav, et pidid selle kaasa võtma, et pärast veel harjutada.
Veetsime mõnusalt Alejandra juures aega, ning enne 6 hakkasime ennast sättima, kuid pidu algas kell 7. Siin on see nii tavaline. Peole jõudsime kella 10 ajal UPS! :D Natuke enne 2-te sai pidu läbi, ning Alejandra vanemad tulid meile järgi ja sõitsime tagasi Alejandra juurde. Mingiaeg rääkisme juttu, ning üks hetk kõik magasid.
Hommik oli mõnele varjane mõnele mitte. Eks ikka ka mõni saab pahandusega hakkama.
14. juunil oli Colobialastele tähtis päev jalgpallis. Colmbia-Kreeka, ning Colombia võitis 3-0. Sellist jalgpalli kaasa elamist ei näe igal pool, ning lihtalt kallid Eesti vanemad lihtsalt nüüd hoiatan suurelt ette minust on saanud suurem jalgpalli fänn:))
15.juunil oli Colombias teise ringi presidendi valimine, ning võitis Santos. Seega on veel 4 aastat Colombia president Santos.
Jällegi jõudsi nädal algusesse. Ning meil hakkab ka lõpuks vaheaeg reedel. See nädal on minul täiesti viimane nädal koolis, ning homme täiesti viimane KOOLI PÄEV! Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et üks osa vahetusaastast kool, on minu eluetapist läbi saanud ja seda aega ei saa ma kunagi enam korrata. Ma nii hästi veel mäletan, kuidas hostisa mind esimesel päeval kooli värvani saatsi (nagu väike laps, kuid see oli lihtsalt nii armas), ning sinna klassi sisenesin, ning kuidas kõik mind vaatasid. Kuidas mu klassijuhatja ütles, et meil on uus tüdruk kes on Sloveeniast, ning mina parandasin, et Estoniast. Nüüd on sellest pea 4-5 kuud möödas ja ikka kõik see tundub nagu oleks eile olnud. Ning alles ma rääkisin, et mul on nüüd täpselt 100 päeva veel jäänud ja nüüd lihtsalt 29 päeva. Need tunnid ja ned päevad lihtsalt lendavad linnutiivul.
vahel sai veel ühel feistal käidud
kui isegi ma ei tantsi nii hästi kui siinsed
Homme plaanin minna paari klassiõega kinno, ning peale kino kähku koju asju pakima, sest NELJAPÄEVAL ootab mind Cartagena. Saan veel enne ära minekut 6 päeva nautida kuuma päikest, kui teil Eestis sajab sooja lund :D.
Kuid nüüd vist sai kõik suurem osa öelnud.
Ning järgmist postitust on oodata peale Cartagenat.
Chaooo :)
No comments:
Post a Comment